Tulevik - kas ainult minu enda teha?
pole see nii kerge kui tundub, tuleb ju praegu teha otsused, mis määravad selle, kas saan üldse
kunagi teha tööd, mida armastan. Gümnaasiumi lõpp on üks tähtsamaid aegu, kus määran ära
kõik edasise. Seega ei taha ma oma valikutel eksida. Praegust tööturgu vaadates võtab silme
eest kirjuks , ameteid on nii palju,et valikut on raske teha. See teeb otsutamise veelgi
raskemaks. Ometi olen kindel, et saan hakkama ja loodan, et teen õige valiku.
Kahjuks või õnneks ei jää kogu otsustamiskoorem minu enda kanda. Mul on olemas pere ja
sõbrad, kellelt saan iga kell nõu küsida. Olen palju neilt küsinud, et mida ma oma eluga edasi
peaksin tegema. Ent liialt ei taha ma ka nende nõuannetest sõltuda. Olen täiskasvanud
inimene ja mul on omad valikud. Tean endast paar aastat vanemat sõpra, kes valis oma
õppingud just vanemate käsu järgi ning hiljem seda kahetses. Seda võtan kui näidet, mida
püüan vältida. Vanemad tahavad küll parimat, kuid laps peaks tähtsamad otsused ise