Maja eraldab haiglast hall naeltega plank. Hoones sees on seinte äärde ja ahju kõrvale kuhjatud terved virnad haigla koli. Madratsid, vanad räbaldunud halatid, püksid, sinijutilised särgid, mitte millekski kõlbulikud ärakantud jalatsid-kõik see rämps on ühes hunnikus segi ja mädaneb ning annab läkastama panevat haisu. Sellel suurel rämpsuhunnikul eeskojas lamab alati, piip hambus vahimees Nikita, vana otstahku soldat luitunud varrukaõmblustega. Edasi jõuate suurde, avarasse tuppa, mis võtab enese alla kogu maja, kui eeskoda välja arvata. Seinad on võõbatud määrdunudsinise värviga, lagi nõgine nagu suitsutares. Aknad on seestpoolt raudtrellidega näotuks tehtud. Põrand on hall ja pinnuline. Toas seisavad põranda külge kruvitud voodid. Nendel istuvad ja lamavad siniste haiglakitlite ja vanamoeliste öömütsidega mehed. Need on nõdrameelsed. Kokku on neid viis
Kirjeldatud tingimustel tekib valguskvante rohkem kui neid neeldub, sest pöördhõive tõttu on valentsvööndi lae lähedal väga vähe elektrone, millele kvandi energia saaks kanduda. Selle tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb (tema amplituud suureneb). Rekombinatsioonide arvu saab suurendada pannes valguskvandid siirde tasapinnas edasi-tagasi liikuma. Selleks moodustatakse optiline resonaator, lihvides pooljuhi monokristalli kaks otstahku paralleelseteks peegliteks (joonis 4.13 a). Peegeldunud kvandid võivad mitu korda läbida pöördhõivestatud piirkonna, kutsudes esile uute rekombinatsioonide ning seega kvantide tekke. Pärast mitmekordset peegeldumist väljub valguskiir läbi ühe (poolläbipaistva) peegli. Laserdioode kasutatakse laialdaselt kiudoptikas saatjatena, lasertöötluses, lasersihikutes ja mitmesuguste valgusefektide saamiseks. Elektroonika alused