TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
suutsid tõhusalt valgustustööd teha. Need mehed saidki algava rahvusliku liikumise
teerajajaiks. Koolmeistri ja köstri osa eesti maaühiskonnas 20. sajandi algul peegeldub
kõigile tuntud Oskar Lutsu "Kevades". Eesti taasärkamine 19. sajandi keskpaiku oli
peamiselt vaimse ja kultuurilise iseloomuga.
Friedrich Faehlmann (1798-1850) sündis Järvamaal Hao mõisas opmani pojana. Lõpetas
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja oli otsitavamaid arste. F. Faehlmanni tähtsus seisneb
Kalevipoja ainete kogumise algatajana. Tema poolt asutatud "Õpetatud Eesti Seltsis" peeti
sellekohaseid referaate. F. Faehlmann on kirjutanud oode, valme, lühijutte, müüte ja kogunud
Kalevipoja aineid.
Kreutzwald ja Koidula. Esimeseks suursündmuseks oli "Kalevipoja" ilmumine F. R.
Kreutzwaldi sulest 1862. aastal eestikeelse väljaandena. Möödunud sajal aastal on
"Kalevipoja" tähtsust hinnatud mitmel viisil
annaabi.ee 
