Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järeldused ● Poliitikad alandavad loomulikku töötust siis kui vähendatakse s-i või suurendatakse f- i. Miks töötust ei saa kunagi päris nulli viia? ● kui kõik töötud leiaksid kohe töö, siis f= 1,ja loomuliku töötuse määr oleks väga madal ● On palju põhjusi , miks f< 1: ○ 1. Töö otsimine ○ 2.Palkade jäikus OTSIMISTEOORIA Töö otsimine ja siirdetöötus- on vabatahtlik ● Siirde töötus: töötus, mis tekib sellest, et inimesed liiguvad pidevalt erinevate tööturuseisundit evahel. Põhjustatud ajast, mis kulub töö otsimisele. ● Ilmneb ka siis, kui palgad on paindlikud ja on piisavalt vabu töökohti. ● Miks esineb? ○ Geograafiline mobiilsus võtab aega ○ Informatsioon vakantside olemasolu ja tööotsijate kohta ei ole perfektne
kehtestamisel. b) Tsükliline ehk Keynesi töötus tekib majanduslanguse korral, mil töötajad ei nõudstu nominaalpalga alandamisega, kuid lepivad üldise hinnatõusuga. c) Siirdetöötus ümberõppest tingitud jms d) Struktuurne töötus demograafiline; hariduspoliitikast tingitud; kapitalipuudusest tingitud; regionaalne e) varjatud töötus f) (tööpuuduse loomulik määr) Tööpuuduse põhjused Makroteooriad (enne 1980-daid) · Otsimisteooria · Lepingute teooria Mikroteooriad (1980ndatel) · Sees- ja väljasolijate teooria · Efektiivpalga teooria · Hüsteereesise teooria selgitab, miks mõnes riigis ongi kõrgem töötuse tase kui teises. Põhjendus on selles, et milline on traditsiooniliselt olnud töötuse tase, selline on see ka edaspidi. Lugemine jäi pooleli leheküljel 211
formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
formaalne sida tööandjaga/ on teinud tööd tasuta pereettevõttes või talus; isik, kes kuulub tööjüu hulka ja on rakendatud, töötu – isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja soovib tööd leida, tööjõud, aktiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovigi või ei ole suutelised tööd leidma, hõivatuse määr, töötuse määr, aktiivsuse määr, heitunu, otsimisteooria, lepingute teooria, sees- ja väljasolijate teooria, efektiivpalga teooria, hüstereesiteooria, siirdetöötus, struktuurne töötus, sesoonne töötus, regionaalne töötus, tsükliline töötus, varjatud töötus, klassikaline töötus, tööpoliitika, aktiivne tööpoliitika, passiivne tööpoliitika, töötu abiraha. 1. Mida mõistetakse täishõive all? Milles seisneb tööjõu kui ressursi täishõive? Mis takistab reaalsuses selle saavutamist?
Töötajad/tööealine rahvastik= tööhõive määr Töötusemäär - mõõdab tööpuudust, väljendab protsentides töötute osatähtsust tööjõus. Töötud/aktiivne rahastik=töötuse määr Aktiivsuse määr näitab aktiivse rahvastiku osa kogu tööealisest rahvastikust. Aktiivne rahvastik/tööealine rahvastik=tööjõus osalemise määr Heitunu inimene, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobub tööotsingutest. Tööjõu hulgast välja langenud. Otsimisteooria inimesel, kes jääb töötuks, ulub mõningane aeg, enne kui ta suudab leida endale vastuvõetava töökoha. Tavaliselt otsitakse kõrgepalgalist tööd, kuid aja möödudes ollakse valmis leppima järjest madalama palgaga tööga. Mõne aja pärast leiab inimene töö ja turg tasakaalustub. Töötust ei oleks, kui iga vallandatu või omal soovil lahkuja saaks kohe töö. Lepingute teooria palga kujundamisel on väga oluline roll ametiühingutel. Ametiühing