Laeva katlad
veel tahm ja suure molekulmassiga süsivesikud. Viimased muudavad leegi pikaks ja
tahmavaks, põlemisgaasi jäävad mittetäieliku põlemise jäägid. Eelnevast tuleneb, et
põlemisõhk tuleb suunata leegi algusossa, mis vähendab seal hapniku puudujääki ja alandab
temperatuuri. Leegi kuju ja struktuur sõltub ka sellest, kas kütus väljub pihustist
otsevooluliselt või keeristatult. Joonisel on vedelkütuse leegi struktuur otsevoolupihusti
korral. Pihustist 1 väljub pihustatud vedelkütus või vedelkütuse ja põlemisõhu segu. Esimesel
19
juhul suunatakse õhk pihusti otsa juurde väljaspoolt. Kütusetilkade ja õhu segu kuumeneb
segunemise tõttu kuuma põlemisgaasiga. Piirkonnas 2 toimub kütusetilkade aurustumine ning
kütuseaurudest ja õhust koosneva põlevsegu moodustumine. Aurustunud kütuse põlemine
toimub süttimistsoonis 3
annaabi.ee 
