Selleks, et ka valge (polükromaatilise) valguse korral saaks vedelike murdumisnäitajat määrata ülalkirjeldatud refraktomeetri abil, st.et ka valge valguse korral tekiks pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahel terav värvitu üleminekupiir, asetatakse pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K 1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et
dispersiooniga ainetel aga väike (raskel klaasil 20). Selleks, et ka valge (polükromaatilise) valguse korral saaks vedelike murdumisnäitajat määrata ülalkirjeldatud refraktomeetri abil, st.et ka valge valguse korral tekiks pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahel terav värvitu üleminekupiir, asetatakse pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K 1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning
annaabi.ee 
