Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid ?
seaeljuures vaid rikkamad said edasi õppida muusikat, tantsu, sporti ja kõnekunste. Alles 18-
20 aastasena pidid noorukid läbima kaitseteenistuse. See oli suur põhjus miks jäi Ateena
jalavägi Sparta omale alla. Kuid merevägi oli Ateenas arenenum just asukoha tõttu.
Spartas oli valitsemis vormiks aristokraatlik oligarhia kuid Ateenas alates 507 . a. eKr
kasutati valitsemiseks demokraatiat. Ateenas katsetati ka otsestdemokraatiat ehk inimesed
käisid ise seaduste poolt hääletamas mitte nad ei valinud endale esindajat. Sparta riigi eesotsas
seisid aga kaks päritava võimuga kuningat. Nad täitsid preestri ülesandeid ning neile allus ka
sõjavägi. Riiki juhtis ka 30- liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Iga aasta valiti ka 5
efoori ehk riigiametnikku kuid lõppsõna ütles siiski rahvakoosolek.
Lakooniliselt öeldes olid need riigid omaaja lapsed.