Jevgeni Onegini peamõte
Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline
koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on
kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle
kohut, see annab elutruuduse---realistlik teos.
Kui rääkida süzeest, siis romaan algab justkui keskelt ja lõppu ka otseseltpole.
Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu -
samastab tõelise eluga.
Puskinit huvitab "Jevgeni Oneginis" see, millised on kunsti piirid, mida tohtis kaasata teosesse, mida
mitte. Kuidas kunstiteos modelleerib reaalsust. Kuidas mõjutab kirjandus inimeste elu (just see on
autori sekkumine enda teksti, milline peaks olema romaan, või tegelane).
Tatjana on kasvtataud üles romaanidel (prantsuse romaanidel). Tema mõttemaailm on vormitud