Eesti riiklikkord/poliitiline elu (1918-1934 )
baasid . Eesti kartis, et vastastikuline abi muundub okupatsiooniks. Eesti juhtkond tõrjus kõik vastavad ettepanekud. Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes
oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939
aastal sõlmitud eesti saksa mittekallaletungilepingut käsitleti kui eetsi astumist saksamaa poolele.
Balti liit- 1920. Aastate algu poolel otsautati moodustada balti liit. Balti liit tähendas 5 balti riigi-soome, eesti, läti, leedu, poola- tihedat sõjalis-poliitilist
koostööd, mõeldud venemaa tagsi löömiseks. Paraku ebaõnnestusid balti liidu loomise katsed täielikult, põhjuseks olid omavahelised vastuolud poole-leedu
konflikt ning soome-tahtis läheneda skandinaavia riikidele, venemaa terav vatsuseis selle liidu loomisele. Ainuk tegelik samm oli Balti liidu loomisele oli 1923
aastal sõlmitud Eesti-Läti kaitseliidu leping.
annaabi.ee 
