Koduloomade morfoloogia
närvipõimikuid ja ganglione).
Kesknärvisüsteemis eristatakse värvuse ja ehituse alusel närvirakke sisaldavat
hallainet ja närvikiududest koosnevat valgeainet.
Peaaju on tsentraalse närvisüsteemi ajukoljus asetsev osa, mis vastab kujult
koljuõõnele.Varajases looteeas ja madalamatel koljulistel kooseb peaaju kolmest osast:
ees-, kesk- ja rombajust.Edasise arengu kestel tekivad eesajust peaaju eesmist ja ülemist
osa moodustav otsasju ja selle taga ning all asetsev vaheaju.
Seljaaju paikneb veisel 160-170 cm ja hobusel 170-180 cm pikkuse
silinderja,dorsoventraalses suunas pisut lamestunud väätja moodustisena selgrookanalis,
kus ta jätab enese ja lülide vahel ruumi ajukestade,veenipõimikute ja rasvaladestuse
jaoks.Seljaajul eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluuosa.Igast segmendist väljub
kindel arv närvijuuri.Seljaaju diameeter on enam-vähem ühtlane,välja arvatud