Hülged ja meriveised
kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks.
Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad
kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks:
kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste
seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes
rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest.
Kõrvukhülged
Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki.
Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud,
merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest
nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida.
Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate
eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad
väliskõrvad
annaabi.ee 
