Presidendivalimise süsteemid Euroopas
valimiskogus. Valimiskogud on iseloomulikud föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga
riikidele. Tsehhis on reeglistik üpriski keeruline: kahes esimeses voorus peab edukas
kandidaat saama mõlema koja koosseisu enamuse toetuse, teises voorus osalevad
kandidaadid, kes kogusid enim hääli esindajatekojas ja senatis ning kolmandas voorus
piisab valimiskogu häälteenamusest. Eestis, Ungaris, Kreekas ja Itaalias eeldatakse
edukaks osutuvalt presidendikandidaadilt tavaliselt esimeses voorus rohkem kui kahe
kolmandiku toetust. Lätis, Tsehhis ja Saksamaal kehtib koosseisu enamuse reegel juba
esimeses voorus. Eestis läheb neljandas voorus otsustusõigus parlamendilt valimiskogule.
Sellega on meie riik ainulaadne. Kreekas ja Eestis võin parlamendivähemus presidendi
valimist takistada.
Eesti presidendivalimissüsteem on kohmakas ning keerukas ja samuti on oht, et võib viia
surnud ringini, kui valik ei saa tehtud ka valimiskogus
annaabi.ee 
