Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu
Ostmine (ostutegevus, purchasing)- ettevõtte väliste ressursside haldamine/juhtimine. Sisaldab kõiki tegevusi, mis vajalikud selleks et saada hankijalt vajalik toode ettevõttes õigesse kohta. Erineb hankimisest, sest hankimine sisaldab endas ka tarnijate ja tarnijate turgude haldamist. Hankimine/hanketegevus (procurement)- kõik tegevused, mille alusel võib ettevõte saada toote või teenuse ning arve selle eest tarnijalt. Laiem mõiste kui ostutegevus. Tarneahela juhtimise valdkonnas tehtav töö, mis tagab vajalike materjalide ja tooraine olemasolu, et saaks tagada põhitegevuse. Organisatsiooni väliste ressursside haldamine. Ostujuhtimine (purchasing management)-tegeleb ostuprotsessi kõigi etappide haldamisega. Lisaks tegelevad ostujuhid ka tarnijate haldamisega ja ostupersonli haldamisega. Hankejuhtimine(procurement management)- hõlmab kogu hankeprotsessi juhtimist. Ei
13. Lean Managament konseptsiooni põhiprintsiibiks on tegutsemisviis, kus rõhk on organisatsiooni ressursside efektiivsel kasutamisel. 14. Seitse erinevat raiskamist traditsioonilises tootmises on: · ületootmine; · ootamine; · mittevajalik transport; · tarbetu töötlemine; · ülemäärased varud; · üleliigsed liigutused; · defektide praagi tootmine. 15. Ostutegevuse eesmärk: · Ostutegevus kindlustab tootmise või teeninduse vajalike materiaalsete vahenditega; · Tootmisettevõttes on ostutegevuse tähtsaim eesmärk vältida tootmisseisakute teket materjali puuduse tõttu, hoidudes samal ajal kasvavatest hindadest tingitud kulude suurenemisest. Sealjuures hankimise üldeesmärgiks on ettevõtte kasumi suurendamine, alleesmärgiks ettevõtte kindlustamine vajalike materjalidega, mis seisneb;
kontrolli hanketegevuse üle (strateegia, poliitika ja standardite jälgimise osas) viib läbi keskost. iii. Ostukeskus (buying centre)- Äriostud tehakse meeskondlikult; Isikuid, kes osalevad äriostu läbiviimisel ja otsustamisel nimetatakse ostukeskuseks. Ostuvaldkonna juht (ostujuht) ostuosakonna juht Ostumeeskond ostuosakonna või keskuse töötajad, keda juhib ostuvaldkonna juht Ostutegevus (ostmine) kaupade ja teenuste omandamise protsess kogu selle terviklikkuses, kuid see ei hõlma laojuhtimist ja hankelogistikat, mis on tarneahela juhtimise aspektid selle laiemas mõistes Ostuosakond- Ostuprofessionaalide meeskond, kes juhib ostmist organisatsiooni nimel Ettevõtte juhtkonna ja ostumeeskonna vastutuse ulatus- Ostupoliitika on
Füüsilise jaotuse etapi põhieesmärk oli turuosa kasvatamine. Müügi toetuseks rajati kalleid kaupluseid. Kaupluste ketid hakkasid järjest laienema. Logistika tähendas sel ajal piisava jaotusvõrgu ehitamist ja ennekõik selle täitmist, mitte aga jaotusvõrgu optimeerimist. Laovarude ringluskiirusele ja sellele, kuidas see mõjutab ettevõtte töötulemusi, hakati tähelepanu pöörama alles hiljem (70- ndatel). Põhitegevusteks laomajanduse kõrval oli hanke- ja ostutegevus. Tüüpiline firma struktuur oli selline, et hankimine oli allutatud tootmisele ja jaotusüksus turustusele. Hiljem hakati vedusid tellima juba transpordifirmadelt. Mida edasi aeg läks, seda tähtsamaks muutus nõudluse kaasamine uude konkurentsiolukorda, kaubanduse arendamine ja mitmekesistamine, kauba kättesaadavuse kindlustamine kesk-, piirkondlike ja kohalike ladude lisamisega, tegevuskeskne organisatsioon, füüsilise jaotuse arendamine. Kuid levinud oli
laos. Pakenditele, pakkimisele ja pakendamise tehnoloogiatele ning automaatsele tuvastamisele on pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus. Klienditeeninduse kvaliteet logistikas on määrava tähtsusega ja see mõjutab konkurentsi pingestudes üha enam klientide arvu ning ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust – sellest on pikemalt juttu kuueteistkümnendas peatükis. Kuluarvestus on oluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
