d) arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks p -; päevades e) arvutuslik sööda maksumus vajaliku juurdekasvu saamiseks K -;kroonides Igat nuumaperioodi iseloomustavad tulemusnäitajad (perioodi kestvus p päevades ja kulutatud sööda maksumus K) leitakse järgmiselt: P=M . 1000 ja K=p . k m Söödakulud kokku kogu nuumaperioodi kestel Ks ning realiseerimismass Mr avalduvad vastavalt -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;, kus Mp-;põrsa ostumass Söödakulu mõjutavad eelkõige järgmised tegurid:a) söötade maksumus ja eelkõige jõusööda maksumus b) põrsa ostumass mõjtab söötade maksumust sel teel, et suurema ostumassi korral tuleb siga nuumata realiseerimismassi saavutamiseni vähem aega c) realiseerimismass mõjutab söötade maksumust sel teel, et suurema realiseerimismassi korral tuleb sigu kauem sööta ning söötade ,maksumus on suurem Järelikult söötade maksumust K s võib vaadelda kui kolme eelpool käsitletud
Näide taoliste mudelite koostamisest. Need on mudelid, mille lähteandmed ei ole statistikaameti poolt hangitud vaid on arvutuslikud suurused. Selliseid ökonomeetrilisi mudeleid nim simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. N: sealiha arvutusliku omahinna mudeli koosamine. Selleks tuleb välja selgitada kulutused sealiha tootmiseks. Peamised kululiigid: söödakulu (Ks); soetamiskulu (Kp); farmikulu (Kf). Ks mõjutavad tegurid: jõusööda maksumus kj; põr-sa ostumass Mp; realiseerimismass Mr. -> Ks võib vaadelda nende 3 teguri fun-na. Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi.
annaabi.ee 
