Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel vrdsed. Vaegus e. defitsiit - olukord turul, kus kaupade nudlus letab pakkumise. lejk - olukord turul, mil tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida mjad antud hinnaga mgis pakuvad.
Eestis hetkel eksisteerivad sotsiaalprobleemid Meldes tnasele olukorrale on heks sotsiaalprobleemiks tpuudus, mis on tingitud majanduskriisist. Tnu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jnud paljud ilma tta.(tehtud) Tpuudusega vheneb ka tarbija ostujud ning see annab ka ettevtetele vhem td, mistttu vib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tta on isegi krgharidusega noored, tvimelised inimesed, kuna ei ole piisaval tkohti nende poolt pitud erialadele. Paljud krgharidusega inimesed ttavad kas koristajana, nudepesijana vi muu selletaolisena, et elatist teenida perele, kuigi see sissetulek ei ole nii suur, et normaalselt ra elada. Tean ka inimesi, kes on ttanud krgetel ametikohtadel ja nd, olles ttu, ei ole nus ttama miinimumpalga eest
12. Mis on majanduse tsüklilisus? see tahendab et majanduskasvule jargneb majanduse aeglustumine ja langus, ning langusele jargneb omakorda majandustous ja stabiliseerumine 13. Kuidas saab riik tagada tulu õiglast jaotamist? 14. Millega tegeleb riigi rahapoliitika kontroll finantsasutuste tegevuse ule, raharingluse korraldamise ja kaibiva valuuta vaartuse tagamine. ehk monetaarpoliitikas korraldab riigi keskpank. peamised eesmargid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujud. saab reaalmajandust mojutada raha pakkumise, intressimaarade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu. 15. Miks sekkub valitsus veel turumajandusse? riigivoim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgasss ausa konkurentsi jarele 16. Mida näitab riigi välisvõlg? Kes peab seda arvestust? majanduspoliitilise tegevuse uks naitaja on riigi valisvola suurus. Valisvolg on volg vaismaisele volausaldajale(erapangad, valitsused),
annaabi.ee 
