õlletegu
Kesvamärga pruuliti siis nii
palju, et jätkuks vähemalt kolmekuningapäevani, paremal juhul küünlapäevanigi. Vanemal
ajal oli teiseks tähtsaks õlletegemise puhuks mihklipäev, kui peeti lõikuspüha. Kevadistel ja
suvistel tähtpäevadel ei olnud õlle osakaal nii suur, erandiks muidugi jaanipäev. Pulmades,
matustel ja jootudel on õlu omanud olulist rolli pidutuju tekitaja või siis vastava meeleolu
kujundajana. Viimase 150 aasta jooksul hõivas selle koha järk-järgult ostualkohol.
Oma olemuselt on õllevalmistamine väga konservatiivne nähtus ning püsinud oluliste
muutusteta tänini. Enamasti pruulis õlle peremees või vanaperemees. Vana ja laialt levinud
uskumuse kohaselt kandub toodetud ainesse üle ka tootja isiklikke omadusi, sellesse pannakse
osa hingest. Naisi tavaliselt õlleteo juurde ei lastud, kuid on teada ka üksikuid üle valla
kuulsaid naisõllemeistreid.
Linnased
Üks korralik õlletegu algas juba põllul
annaabi.ee 
