(kHz) 4) Tegime graafiku kasvavatele toitepinge väärtustele vastavate keskmiste väärtustega ja veahinnangutega,vastavad väärtused on kirjas eelnevalt toodud tabelis(Tabel 2): Graafik 1.Keskmine sagedus ja veahinnang kasvavate toitepinge väärtuste korral Nagu tabelist ja graafikult näeme,ei muutu sagedus toitepinge tõstmisel kuigi palju. Kokkuvõte Antud laboratoorses töös õppisime tundma võnkeringil baseeruvate ostsillaatorite ehitust ja tööpõhimõtteid. Arvutasime Thompsoni valemist lähtudes puuduolevate skeemielementide väärtused. Leidsime sageduste keskmised väärtused ja nende veahinnangud. Uurisime sageduse muutust erinevatel sagedusaladel ja toitepinge kasvamise korral.
tõmme üles, kinnituskoha poole. Seega kumbki neist ei sunni pendlit kalduma oma liikumisteest kõrvale. Pendlite süsteem (Bioloogiline kell) Kuidas meie kell ennast rütmis hoiab? Väga keeruliselt ja teisalt väga lihtsalt. See toimub üldjoontes samal põhimõttel, mille Huygens tuvastas seinakellade puhul. Kui kaks seinakella on samas toas, siis varem või hiljem nende pendlite käik ühtlustub. Seda nimetatakse füüsikas ostsillaatorite ehk võnkujate ühtlustumiseks ning see toimib ka näiteks augustiöödel aasal mängivate rohutirtsude puhul, kui nende saagimine omandab üha korrapärasema iseloomu. Kuid kuidas sätivad oma bioloogilist kella mereelukad, kes kunagi valgust ei näe kas neil see üldse on? "Arvan, et on, kuid täpselt pole see veel teada," tunnistab Roenneberg. Bioloogilise kella tööd juhib ajus üks kindel piirkond. Kui rottidel, keda hoiti
annaabi.ee 
