arutlus
Vahepeal oli väga popp öelda kellegi kohta virukas ehk siis inimene, kes veedab
oma päevad ''Viru'' nimelises ostukeskuses Tallinnas. Ega nimi ei tulnud asjata.
Enamasti võis noorte kampu näha selle keskuse ees kas nädalavahetustel või kuskil õhtu
poole, kui kool läbi. Põhimõte ongi selles, et saadakse kokku oma sõpradega ja kuna
midagi targemat teha pole siis minnakse mõnusasse sooja keskusesse tsillima ja
hängima.
Võin öelda, et olen suhteliselt tihe ostlemiskoha külastaja, täpsemalt juba eelpool
mainitud ''Viru keskuse''. Koht lihtsalt jääb mu tee peale kui ma lähen peale kooli
laulma ning seal saan ma alati oma sõbrannadega kokku, kellega ma laulma lähen.
Tradistiooniks on meil muidugi enne käia läbi toidumaailmast, et enne endale kõike head
ja paremat sisse ajada. Piinlikusega vahel mõtlen, et ma olengi peaaegu virukas.
Kõik inimesed pole veel unustanud ära kirikut ning külastavad seda ikka. Kui pole