Saak jagatakse tootjate vahel, tarbitakse nende enese poolt. 2. Traditsiooniliste tootmisviiside iseloomustus. 1)Ülejääke mida müüa ei teki 2)Esineda võib vahetuskaubandust 3)Kasutati tööriistu 4)Tööloomi ei kasutatud 5)Osa toodangust säilitati põuatagavarana. 6)Tagavarade kaitseks loodi vastavad organisatsioonid. 7)Tekib riigi alge. 3. Tehnoloogilised murangud. 1) Esimesed rahvusvahelised ettevõttedolid Euroopa kaubanduskompaniid. Ostisd kokku ülemeremaadest nt. vürtse ja karusnahku. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest. 2) Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid . 3) Kolmas põlvkond RVE-sid arenes välja edukatest tööstusettevõtetest, mis laienesid naaberriikide turgudele. Alates 1950. muutusid ettevõtted kiiresti rahvusvahelisteks. Tugeva tõuke andis reaktiivreisilennukite kasutuselevõtt. 4) Neljas põlvkond
Solistide hääl jai ainult kohati väheke tahaplaanile ning muusika mängis sellest üle. Orkestril oli suurepärane koostöö ja mulje jäi vägahea. Kõige parema effekti andsid muusikale siiski viiulid . Teatris olid esimesel korrusel kõik kohad välja müüdud ning rõdul olid enamik kohad ka hõivatud. Väga paljud muusikasõbrad võtsid etendust väga tõsiselt ning pidasid seda väljaskäiku eriliseks ning nad broneerisid kohvikulauad koos einetega. Inimesed ostisd kavasid ning suveniire, kohvitasid ja opereti lõpus said solistid lilli . Enamik publikust oli vanem generatsioon , kellele meeldis väga vaadata ilusaid tantsukombinatsioone ja kuulata võimast muusikat. Publik elas kaasa ning tänas aplodeerides esinejaid. Minule tundus ,,Õhtu Straussiga" väheke igavavõitu. Etendus ei olnud sidus vaid iga laul esines omaette loona, seega vahel oli raske aru saada mida mingi etteastega mõeldud oli. Kaheks kõige
annaabi.ee 
