KLIIMAMUUTUSED loeng
oksüdeeriv ja kiiresti lagunev aine .
Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km
kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi
hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett)
ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim
osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel.
Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat
lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunast kiirgust, olles seega
kasvuhoonegaas.
Põhjapoolkera
kesklaiuste
vertikaalne
osooniprofiil.
UV-kiirgus lõhub DNA molekuli keemilisi sidemeid.
Osooniekraan seob täielikult UV-c (200-280 nm) ja
osaliselt UV-b (280-320 nm) kiirgust. Kõige
vähem peab osoon kinni UV-a (320-400 nm) kiirgust.
Osooni molekulide elutsükkel
Osooni molekulide lisandumiseks on vajalikud hapniku aatomid,
mis ühinevad kahest aatomist koosnevate hapniku molekulide
külge. Need aatomid tekivad stratosfääri kõrgemates kihtides, kus
UV-kiirguse kvandid lainepikkusega alla 242 nanomeetri lõhuvad
annaabi.ee 
