kontsentratsioonidel koguni lagundama veres olevat hemoglobiini. Sudu tekitajana on osoonil oluline mõju hingamisteedele tekitades astmat. Oma osa etendab osoon ka metsade hävimisel, atmosfäärist pärit olevate kahjustuste hulgas on osoonist põhjustatu jõudnud kolmandale kohale. Puid mõjutab osoon lehtede või okaste rakkudesse tungimise kaudu ja nende pinnal olevate mikroorganismide tapmise ("desinfitseerimisel") tõttu. (Keskkonnaministeerium 2007). Kõrgenenud osoonikontsentratsioon pidurdab kasvu ja kahandab saagikust. Arvatakse, et osoon tekitab taimedele rohkem kahju kui kogu muu õhusaaste kokku.(Päärt 2008) Meetmed ja vahendid osoonikihi kaitseks Osooni kahjustavate ainete ja nende asendusainete (HFCde ja PFCde) emissioonide vähendamiseks on rakendatud palju mitmesuguseid poliitikaid, meetmeid ja vahendeid nagu õigusaktid, majandusmeetmed, vaba tahte lepingud ja rahvusvaheline koostöö. Ka üldine energia- ja
Mõju ehitistele, mälestusmärkidele. Mõju veevarustusele. Mõju tervisele. NO 2: fotokeemiline (Los Angelese) sudu (NOx + päikesevalgus=NO+0, O+O2=O3 - osoon). Allikas (%SOx, %NOx): Elektrijaamad (65,46), muu tööstus (19, 11), olme (5, 3), transport (1.5, 34), muu (9.5, 6) Eesti probleemid: SEJ näidetel (tuhk, gaasid atmosfääri; aluselised sademed, kaugemale SOx, NOx). · Osoon: kopsudele ärritava toimega, osoonikontsentratsioon 1 ppm võib olla ohtlik; takistab taimede fotosünteesi. Atmosfääris (ca 15 km maapinnast) päikese ultraviolettkiired reageerivad hapnikuga, tekib osoonikiht, mis absorbeerib ultraviolettkiiri, kaitstes maapinda. UV-kiirgus: nahavähk (tõenäosus). Osoonikihi paksuse vähenemise inimesest tingitud põhjused: lennukite (Concorde) heitgaasid, CFC (kasut. külmutites, aerosoolides). Osooniaugud: eriti Antarktika köhal (Austraalia)