Nafta
1.
Kukruse põlevkivi, 2. Pakri liivakivi ning 3. Diktüoneemakilt.
Kukruse põlevkivi, olles praegugi veel kerogeenilise iseloomuga, säilitas kõigis meile
tuntud kohtades Eestis ja Venemaal, pinnapealsetes paljandites, kaevandustes ning
puurimistes oma esialgse koostise ja pole seepärast nafta tekkimise soodustajaks.
Teine bituumsete kivimite tase on moodustunud kuni 1,3 m tüsedast Pakri liivakivist.
See esineb meil Loode-Eestis Rannamõisast Osmussaareni ning sealt edasi läände,
arvatavasti laialdasel ulatusel, Läänemere põhjas. See Kunda lademe alumise osaga
üheaegne kivi on vaene põlevate ainete poolest, olgugi et nad on peaaegu sama
iseloomuga kui kukersiit. Kihtide asendi tõttu pidi see nafta ammugi hävinema.
Kaugemale lõunasse paranevad tingimused.
Kolmas tase, mis samuti avaneb Põhja-Eestis Orduviitsiumi sügavamas osas, oleks
diktüoneemakilt. Scupin (1924) pidas võimalikuks, et see kiltkivi suuremas sügavuses