Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis
jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt
pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari
maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud
maarappumine lõhed külmunud maapinda.
Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva
sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti
vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis.
Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869,
1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877.
Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode
rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva
ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade
seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned
aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30
maavärinat
annaabi.ee 
