12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö
ajal ka. Põhiüksusteks küla, kihelkond ja maakond. V. Lang ja M. Mandel: linnusepiir oluline. Kihelkond polnud haldus-ega admin jaotus. Vakus läheb tagasi muinasaega, kus seotud linnusepiiridega. Seega, vakus on põline. On ju selge, et haldusüksusi on maksustamiseks vaja. E.Tarvel leiab, et vakus hilisem nähtus, „mida ei ole aktides, seda pole olemas.” 13. saj alguses on maakonnad. Taani hindamisraamatu järgi teada suurused adramaades (majanduslik suurus). Selle järgi Saaremaal (Osilia) 3000, Läänemaal 1900, Harjus 1200, Virus 1600, Järvas 1..., Sakalas ja Ugandis 3000, Vaigas 1000 jne. Kagu-Eesti, hilisem Võrumaa poliitiline seotus kahtlane. Saaremaa suurus on märgatav. Jõukas. Kajastub piirkondade taksiväärtuses – kõige kallim Liivimaal. Kihelkondi võis olla 45, saavad aluseks uutele kirikukihelkondadele. Arv kasvab. 13saj lõpus ligi 60, 16saj lõpuks 83 ja 19sajandil 105. Kihelkonna suurusest sõltus kihelkonna vaimulike sissetulekud
Peale selle oli rannavalve ja sisemise liikumise kontroll. Otsese vahiteenistuse kõrval võttis Saaremaa Omakaitse Kuressaare sadamakapteni nõusolekul osa ka kalurite kontrollimisest, et vältida kahtlaste isikute põgenemist. Ühtlasi tehti ülesandeks seada korda purustatud telefoniliinid. Majutusküsimus lahendati, võttes staabi tarvis enda valdusse endise Saare prefektuuri hoone Kuressaares koos vanglaga, lisaks kohandati vanglaks Kuressaare lossi hoovil asuv endise veinitehase ,,Osilia" hoone. Formeeritavad allüksused paigutati nn. Turistide kodusse Kuressaare lossi hoovil, 10. novembril 1941 asuti endisesse Kaitseliidu majja (ERA, f. R-358, n. 1, s. 10, l. 3). Omakaitse algusaja majanduslik olukord oli keeruline, kasutati Saksa sõjaväevõimud toetust maakond oli taanduva Punaarmee poolt rüüstatud. Relvastuseks saadi 80 Vene vintpüssi ja 8000 padrunit, hiljem lisandus trofeerelvi, ka muu varustus ja raha hangiti peamiselt ise.
Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija Kuramaa Kurland, Kurljandija Ugandi Ugaunia Sakala Sackala Virumaa Virland, Vironia Järvamaa Jervia Harjumaa Harriaen Vaiga Vegele Mõhu Møge Nurmekund Norumegunde Alempois Alempos Rävala Reuaelae Saaremaa Osilia, Ösel, Ezel Hiiumaa Dagö, Dagaith, Dago Läänemaa Rotelewich Gotland Ojamaa 16 KATOLIKU KIRIK JA REFORMATSIOON Aadelkonna kõrval oli keskaegses Eestis igapäevaelu reguleerimisel oluline roll katoliku kirikul. Kiriklikult allusid Vana-Liivimaa riigid Riia Peapiiskopkonnale. Igapäevase usuelu ja toimingute eest vastutasid kohalikud piiskopid ja preestrid.
annaabi.ee 
