3. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Esimese kehavälise meetodi abil sündinud laps 1978. aastal Inglismaal. Eestis alustati kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamisega 1993. aastal (alustas Andrei Sõrits). Embrüosiirdamise vastu: Milliste probleemide korral * kehavälise viljastumise metoodika kasutatakse embrüosiirdamist? puudulikkus * Naise terviserike (nt. munajuha * eetiline vastuseis umbus) * Mehel vähe seepe või permide liikuvus on puudulik Kehavälise viljastumise embrüosiirdamise etapid inimesel: Viljastumine „invitro“ jaguneb kaheks: *Spermid ja munarakud katseklaasis kokku
inimesel. Millest võis see põhjustatud olla? Seda takistasid kaks asjaolu. Üheks neist oli kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus. Teiseks takistavaks teguriks oli laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. Peale selle tekitas pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. 7. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt.munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi –munarakke. Katseklaasis viibib embrüo 2-5 päeva. 8
annaabi.ee 
