järkude lihtsa „äralõikamisega“? ARITMEETIKA: LIITMINE ja KORRUTAMINE ERINEVATES ARVUSÜSTEEMIDES 1. Misjuhul tekkib liitmisel ülekanne kõrgemasse naaberjärku (liitmisel suvalises arvusüsteemis alusega p)? 2. Kuidas korrutamisel nimetatakse ühte tegurit ja kuidas nimetatakse teist tegurit? 3. Milline/kumb korrutatav 2ndarv on soovitav valida korrutajaks? 4. Mis on osakorrutis? 5. Kuidas paiknevad liidetavad osakorrutised üksteise suhtes, kui neid osakorrutisi on palju? 6. Millised numbrid korrutatavate 2ndarvude koosseisus võib ära jätta, ilma et see mõjutaks korrutamise tulemust? 7. Kui korrutatakse 2ndmurdarve, siis kuidas määratakse koma õige koht korrutises? 8. Kas murdarvude korrutamisel võib tegurite koosseisust koma jätta (korrutamise ajaks) ära? 9. Kas murdarvude liitmisel vaadeldakse/käsitletakse/töödeldakse täisosa ja murdosa teineteisest eraldi? 10
ühega. Nii saadakse D0 = u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1, D1 = u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1 , (1.46) y0 = u0u1 M0 M1 ∨ u0u1 M0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1 , y1 = u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1. Võrrandite (1.46) põhjal saab konstrueerida juhtautomaadi loogikaskeemi. Et skeem kujuneks võimalikult lihtsaks, tuleb loogikafunktsioonid minimeerida. Võrranditest on näha, et eri funktsioonid sisaldavad ühesuguseid loogilisi osakorrutisi, mis lihtsustab oluliselt juhtautomaadi loogikat. Minimeerimisega seotud probleeme vaadeldi lähemalt punktis 1.2.3. Nendega on võimalik tutvuda ka kirjanduse abil. Oluline on, et kui tahetakse luua roboti juhtseade, mis juhiks manipulaatori töötsooni ulatuses kõiki täiturseadme mehhanismide ja ajamite võimalikke liikumisi, siis peab juhtautomaat sisaldama vahendeid sisendsignaalide suvalistele kombinatsioonidele vastavate loogikafunktsioonide realiseerimiseks. Antud
annaabi.ee 
