Fosfor(V)oksiid P4 + 5O2 = P4O10 Happeline oksiid Valge, tahke, sööbiv ja väga hügroskoopne aine Seob tugevasti õhuniiskust Kasutatakse paljude ainete ja gaaside kuivatamiseks http://keemiavideod.ut.ee?video=6 Ortofosforhape P4O10+6H2O=4H3PO4 valge kristalne aine sulamistemperatuur 42,5 °C keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees tööstuses saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konsentreeritud väävelhappega Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4= 2H3PO4 + 3CaSO4
sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne (imamisvõime), mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt, vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped, millest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt, tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. (fosforhape) Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape(H3PO4, mis on tugev kristalne aine, lahustub hästi vees. keskmise tugevusega hape). P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reageerimisel leelisega tekib saadusena kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat (olenevalt lisatud leelise hulgast). ainus, mis hästi vees lahustub on divesinikfosfaat. teised kaks on kas vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Leidumine
mida tavaliselt kutsutakse html+&cd=2&hl=et&c fosforhappeks. t=clnk&gl=ee Fosforhape on 6H2O + P4O10 = 4H3PO4 keskmise Tegemist on valge tahke ainega, mis ülihästi lahustub tugevusega hape. vees. Keskmise tugevusega hape, mille anioon on inimesele ohutu ja saab kasutamist karastusjookides. (tekitab suus külmatunde) H3PO4 Kasutatud allikad: molekuli struktuur http://webcache.google usercontent.com/search ? q=cache:jKCg19Fp81 QJ:www.crjg.vil.ee/mat Tetrafosfordekao...
Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhkeainete või süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I.
Fosfor lihtainena · Omadused: 1. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnukrse püramiidi kujulistest molekulidest 2. mürgine 3. väga süttimisohtlik 4. tuleb hoida suletud purgis veekihi all 5. helendab pimedas 6. saadakse fosforiaurude jahutamisel 7. seismissek muundub punaseks fosforiks 1.Punane fosfor on kihilise ehitusega P4 püramiid 2. käitub oksüdeerujana 3. tikutopsi süütepinna põhiline koostis Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi
4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
Keemilised omadused N2 + O2 2NO (kõrge temp) hapnikuga P + O2 P4O10 N2 + 3Ca Ca3N2 (nitriid) metalliga 2P + 3Mg Mg3P2 (fosfiid) N2 + 3H2 2NH3 vesinikuga 2P + 3H2 2PH3 2P + 5Cl2 5PCl5 HNO3 lämmastikhape HPO3 metafosforhape Vastavad happed HNO2 lämmastikushape H3PO4 ortofosforhape 4HNO3 4NO2 + O2 + 2H2O P4O10 + 2nH2O NO2 + H2O HNO3 + HNO2 4(HPO3)n NO2 + H2O HNO3 + NO (HPO3)n + nH2O nH3PO4 NO2 + O2 + H2O HNO3
osaliselt võib eemaldada pesemise teel. Võib tekitada ülitundlikkust nahal, iiveldust, okendamist, silma- ja ninaärritust. Süsinikdioksiid(E 290), säilitusgaas, mida kasutatakse karastusjookides. Lisab maohappe eritust ning mõjutab alkoholi imendumist. Näiteid antioksüdantidest Ortofosforhape(E 338),kasutatakse piimapulbris, leibades, hamburgerites ja karastusjookides.Takistavad kaltsiumi imendumist toidust,võivad olla osalised osteporoosi(luudehõrenemise) tekkimisel. Rasvhapete askorbüülestrid(E 304), kasutatakse õlides , majoneesides ja salatikastmetes; teadaolevaid kõrvalmõjusid pole
redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O --> 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega. Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga. H3PO4 ortofosforhape Ortofosforhape on kõikidest fosfori hapetest praktilisest seisukohast tähtsaim. Esmakordselt sai fosforhapet 17. sajandi lõpul inglise keemik Robert Boyle. Fosforhape on valge kristalne aine, sulamistemperatuuriga 42,5 °C, keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees. Kontsentreeritud fosforhape võib olla ligi 85 %-line. Puhta ehk termilise fosforhappe saamiseks kasutatakse lähteainena valget fosforit Kasutusala Valge fosfor leidis kasutust süütepommides
reaktsioone ning astmat, tekitada peavalu ning maoärritusi. E214 Etüül-p-hüdroksübensoaat. Võib tekitada allergiat ning mõjuda sarnaselt bensoehappele. E251 Naatriumnitraat. Tekitab imikute ja väikelaste hapnikupuudust. E280 Propioonhape. Suurendab vähitekke riski. E320 Antioksüdant butüülhüdroksüanisool, E321 Antioksüdant butüülhüdroksütolueen. Suurendavad vähitekke riski. Võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat. E338 Ortofosforhape. Takistab kaltsiumi imendumist. E407 Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. furtsellaraan. Häirib immuunsüsteemi, võib olla soolestikuvaevuste põhjustaja. E421 Mannitool. Võib tekitada iiveldustunnet, kõhulahtisust. E620 L(-)glutamiinhape. E621 Naatriumvesinikglutamaat, E622 Kaaliumvesinikglutamaat, E263 Kaltsiumglutamaat. Nn Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, lihas- ja liigesvalud. Imikutele ja väikelastele keelatud. E951 Aspartaam
ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida. Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt. Kõigepealt tekib metafosforhape HPO3, mis on tuntud ainult polümeerina (HPO3)x X>2. Edasi tetrafosforhape H4P2O7 ja alles lõpuks ortofosforhape. Meta- ja tetafosfaadid on mürgised, kuid fosforhappe lahjendatud lahustes neid pole . Happelise oksiidina reageerib ta aluste ja aluseliste oksiididega moodustades vastavaid fosfaate. Olenevalt tingimustest võib fosfor(V)oksiid esineda ka suuremate polümeeridena, kuid polümeerset fosfor(V)oksiidi koostist väljendatake lihtsustatult valemiga P2O5. Teda kasutatakse erinevate ainete kuivatamisel, fosforhappe, pindaktiivsete ainete (detergentide) ja fosfaatklaasi tootmiseks.
Nimetatud hapetest puutub inimene tavaelus kokku järgmiselt: · vesinikkloriidhape ehk soolhape on maohape HCl · autodes akuhape (umbes 30% vesilahus) on väävelhape H2SO4 · toidu marineerimisel, konserveerimisel, maitsestamisel on äädikhappe 3%-line või 30%-line vesilahus äädikas CH3COOH · kõikides gaseeritud jookides on süsihape H2CO3 · Coca-colas on happe regulaatoriks ortofosforhape ehk fosforhape H3PO4 · kui kanalisatsiooni torudesse valatakse ummistuse eemaldamiseks/puhastamiseks või rooste kõrvaldamiseks hapet, eraldub alati sellise tegevuse tagajärjel divesiniksulhiidi H 2S, millel on ebameeldiv mädamunahais, so ka mürgine gaas · happevihmade ajal tekivad kõrgemates õhu kihtides tööstute korstende juures H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2
Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4). · Fosforhapped fosforhappeid on väga palju. Kõige tähtsam on ortofosforhape (H3PO4). On keskmise tugevusega hape. Soolad on fosfaadid. · Fosfaadid on fosforhappe soolad. Kasutatakse fosforväetistes, vee pehmen- damises ja taimekaitsevahendite koostisena. SÜSINIK 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 2s22p2. · Süsinik on suhteliselt väheaktiivne mittemetall. · Moodustab lõpmatu suurel hulgal orgaanilisi ühendeid => eraldi teadusharu
süttida. P4O10 molekuli struktuur (Joonise allikas: http://www.3dchem.com/inorganics/P4O10.jpg ) Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. Vee liitumine tetrafosfordekaoksiidile kulgeb tegelikult astmeliselt. Kõigepealt tekib metafosforhape HPO3 , mis on tuntud ainult polümeerina (HPO3)x X>2. Edasi tetrafosforhape H4P2O7 ja alles lõpuks ortofosforhape. Meta- ja tetafosfaadid on mürgised, kuid fosforhappe lahjendatud lahustes neid pole . Happelise oksiidina reageerib ta aluste ja aluseliste oksiididega moodustades vastavaid fosfaate. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 8 Olenevalt tingimustest võib fosfor(V)oksiid esineda ka suuremate polümeeridena, kuid
hapnik. Oksiide saadakse: 1) liht- või liitainete oksüdeerimisel (reageerimisel hapnikuga) 4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid. Nad reageerivad alati hapete ja happeliste oksiididega: CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Fe2O3 + 6HCl = 2FeCl3 + 3H2O CuO + 2 HCl = CuCl2 + H2O Hapete keemilised omadused on tingitud vesinikioonide olemasolust.
fosforist jätkub 1000 inimese tapmisks Fosforiühendid Kõige püsivama oksiidi moodustab fosfor O-A V . Fosfori põlemisel õhus tekib tihe valge fosfor(V)oksiidi suits , mis koosneb P4O10 molekulidest. Fosfor(V)oksiid on happeline oksiid. Tema reageerimine veega kulgeb astmeliselt,vahesaadusena tekivad mitmesugused polüfosforhapped,millsest osa on mürgised. Kui vett on piisavalt,tekib lõppsaadusena ortofosforhape H3PO4. Ortofosforhapet nimetatakse sageli ka lihtsalt fosforhappeks P4O10 + 6H2O -> 4H2PO4 Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt.
kütuseid (tehased, autod). Kütuste põletamise tagajärjel tekkinud vääveldioksiid reageerib edasi vihmas ja niiseks õhus oleva vee või veeauruga. Kui vihmavees on palju väävlishapet, siis sajab see happesademetena alla, kahjustades elukeskkonda (eriti okaspuid), ehitisi, metallist konstruktsioone, transpordivahendeid jt. Väävlishapet kasutatakse palju pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. 5) H3PO4 – fosforhape (ehk ortofosforhape) See on keskmise tugevusega hape, mis toatemperatuuril on tahkes olekus, ta lahustub hästi vees ja on värvitu, valge, kristalne aine. Laborites kasutatav fosforhappe lahus on õlitaoline vedelik. Fosforhapet kasutatakse palju fosforväetiste valmistamiseks, aga ka pesuvahendite, roostepuhastuvahendite kui ka karastusjookide (Coca-Cola) valmistamisel. Karastusjookidesse lisatava lisaainena toob fosforhape esile rohkem nende maitse ning pidurdab neis mikroorganismide kasvu
karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook. [https://et.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola] Coca cola koostisosad on vesi, süsihappegaas, toiduvärv E 150d, fosforhape, magusainena naatriumtsüklamaat, atsesulfaam K ja aspartaam, looduslikud lõhna- ja maitseained k.a kofeiin, happesuse regulaatoriks naatriumtsitraadid. Sisaldab fenüülalaniini allikat. [https://www.coca-cola.ee/et/tooted/coca-cola] 5 Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4. Fosforhape on keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees. Fosforhape ei ole mürgine. Fosforhape moodustub tetrafosfordekaoksiidi reageerimisel küllaldase koguse veega. Fosforhapet turustatakse tavaliselt 85% vesilahusena, mis on värvusetu, lõhnatu ja mittelenduv. 85% fosforhappe vesilahus on siirupitaoline paks vedelik, mida on siiski võimalik valada. [https://et.wikipedia.org/wiki/Fosforhape]
Bioakumulatsioon Pole teada Liikuvus keskkonnas Toode on vees lahustuv. Mürgisus veeorganismidele Toote kohta andmed puuduvad Valmistaja: OÜ FLORA KAUBANDUS KALKEX 10 Tiina Ruven Puhastusvahendid Toote kirjeldus: Katlakivieemaldi Koostis: sulfamiinhape 89% ortofosforhape 6-8% pH (1 %-lise vesilahuse ) 1,5 2,0 Kasutamine ja omadused: Läbipaistev värvusetu vedelik Vahend ärritab silmi ja nahka. Valmistise mahavalamise või väljavoolamise korral neutraliseerida hapet siduva ainega (näit. peenestatud lubjakivi) ja uhtuda seejärel veega ära. Toote lahjendamisel segada toode alati valmis mõõdetud vette. Ei tohi kokku puutuda kloori sisaldavate toodetega. Mitte kasutada koos teiste puhastusainetega
Vees ei lahustu. Lahustub hästi mõnedes orgaanilistes lahustes. Küllaltki aktiivne aine. Võib iseenesest süttida. Helendab pimedas. Väga mürgine · Punane fosfor · Tumepunane tahke aine. Ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes. · Väheaktiivne aine. Süttib kuumutamisel (üle 250C). Ei helenda . Ei ole mürgine · Punane fosfor on põhiline koosts tikkutoosi süütepinnal. · Fosfor(V)oksiid P O Teda kasutatakse ainete kuivatamisel kuna imab niiskust. · Ortofosforhape või lihtsalt fosforhape H PO on keskmise tugevusega hape. · · · · · · · · · · · · CO vs CO2 · Mõlemad on värvitud maitsetud ja lõhnatud gaasid. CO gaas on mürgine. Co gaasi ei esine looduslikul kujul see tekkib erinevate kütuste põlemisl(bensiin jne). CO gaas on paljudes riikides kõige tavalisem aine mille mürgitusse surrakse. CO2 on looduslikult olemas. See tekkib inimeste ja loomade hingamise käigus, kõdunemisel ja põlemisel. CO2 mürgitus on harv aga
Kaaliumtsitraadid: 1) kaaliumdivesiniktsitraat 2) kaaliumvesiniktsitraat E 332 Kaltsiumtsitraadid: 1) kaltsiumdivesiniktsitraat 2) kaltsiumvesiniktsitraat 3) kaltsiumtsitraat E 333 Viinhape [(L) (+)-] E 334 Naatriumtartraadid: 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat E 335 Kaaliumtartraadid: 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat E 336 Naatriumkaaliumtartraat E 337 Ortofosforhape E 338 Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat E 340 Kaltsiumfosfaadid: 1) kaltsiumvesinikfosfaat 2) dikaltsiumfosfaat 3) trikaltsiumfosfaat E 341 Magneesiumfosfaadid: 1) magneesiumdivesinikfosfaat 2) magneesiumvesinikfosfaat E 343
aga fosforiühendite rakendamine mineraalühenditena. 5. Fosforhapped. Fosfori oksiidide reageerimisel veega tekivad happed P4O6+6H2O=4H3PO3 (fosforishape) Fosforishappe valemit kirjutatakse sageli kujul H2(HPO3), mis osutub, et üks vesinik (nurksulgudes) on seotud fosforiga otseselt ega dissotsieeru lahuses. Seega dissotsieerub fosforishape ainult kahes järgus: H2(HPO3)=H++H(HPO3)=H++H++HPO2-3 ning moodustub kaks rida soolasid. Fosforishappe soolasid nimetatakse ortofosforhape H3PO4. P4O10+6H2O=4H3PO4 Ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mis lahustub hästi vees. H3PO4 ei ole mürgine. Ta on keskmise tugevusega hape, mis moodustab 3 rida sooli: lihtsooli--ortofosfaate (Na3PO4, Ca3(PO4)2), mida tavaliselt nimetatakse fosfaatideks; vesinikfosfaate (Na2HPO4, CaHPO4) ja divesinikfosfaate (NaH2PO4, Ca(H2PO4)2). Ortofosforhappe kuumutamisel (260*C) tekib klaasitaoline, vees hästi lahustuv aine--difosforhape (pürofosforhape) H4P2O7: 2H3PO4=H4P2O7+H2O
mürgine, süttib üle 250kraadi alles]). Kasutatakse punast fosforit tikutoosi süütepinnal, mille peal tikku hõõrudes tekib valge fosfor ja läheb põlema. Fosfori põlemisel tekib tetrafosfordekaoksiid P4O10, see on väga hüdrosgoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda ka vett teiste ainete koostisest. Kasutatakse kuivatamiseks. Happeline oksiid, mille reageerimine veega on astmeline ja kui vett on piisavalt tekib ortofosforhape H3PO4. See on valge kristlane aine, mis lahustub hästi vees, keskmise tugevusega hape, dissotsieerub astmeliselt, tavaliselt sisaldab fosforhappe lahus divesinikfosfaatioone ja vesinikioone ehk dissotsieerub 1 astme võrra. Leelisega reageerides tekib divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat, oleneb moolide arvust. Esimesed lahustuvad vees hästi, ülejäänud vähem või on lahustumatud. Leelismetallide fosfaadid (Na3PO4 nt
2) kaltsiumvesiniktsitraat 3) kaltsiumtsitraat Viinhape [(L) (+)] E 334 happesuse regulaator, sekvestrant, antioksüdant Naatriumtartraadid: E 335 stabilisaator, sekvestrant 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat Kaaliumtartraadid: E 336 stabilisaator, sekvestrant 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat Naatriumkaaliumtartraat E 337 stabilisaator, sekvestrant Ortofosforhape E 338 antioksüdant Naatriumfosfaadid: E 339 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) naatriumdivesinikfosfaat emulgaator, stabilisaator, veesiduja 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat Kaaliumfosfaadid: E 340 happesuse regulaator, sekvestrant, 1) kaaliumdivesinikfosfaat emulgaator, stabilisaator, veesiduja 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat
sekvestrant, antioksüdant Naatriumtartraadid: 21 1) naatriumvesiniktartraat 2) naatriumtartraat E 335 stabilisaator, sekvestrant Kaaliumtartraadid: 1) kaaliumvesiniktartraat 2) kaaliumtartraat E 336 stabilisaator, sekvestrant Naatriumkaaliumtartraat E 337 stabilisaator, sekvestrant Ortofosforhape E 338 antioksüdant Naatriumfosfaadid: 1) naatriumdivesinikfosfaat 2) dinaatriumvesinikfosfaat 3) trinaatriumfosfaat E 339 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja Kaaliumfosfaadid: 1) kaaliumdivesinikfosfaat 2) dikaaliumvesinikfosfaat 3) trikaaliumfosfaat E 340 happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator, stabilisaator, veesiduja
veeldumistemperatuur on 280,5°C). veeauru. NH4Cl laguneb, jääki jääb kaltsiumkloriid, Toodetud vedelat fosforit põletatakse P 2O5-ks, eraldunud ammoniaak retsirkuleeritakse. Kaltsineeritud lahustatakse vees ning saadakse puhas, termiline sooda tootmise skeem on võrdlemisi lähedal ortofosforhape: säästvale tehnoloogiale, ühe protsessi jääke 4 P + 5 O2 = 2 P2O5 (H = - 3015 kJ) kasutatakse teise protsessi toorainena ja ainukeseks P2O5 + 3 H2O = 2H3PO4 (85%)(H = - 188 kJ) jäägiks on kaltsiumkloriidi lahus. 13)Lihtsuperfosfaat 16. Keedusoola lahuse elektrolüüs: kloori, vesiniku ja
omastatavad. Nt. pretsipitaat. · Raskesti omastatavad e. nõrkades hapetes vähe lahustuvad. Nt. fosforiidijahu, kondijahu. 2. aprill 2008 Tähtsamad fosforväetised: 1) Lihtsuperfosfaat, P 8-9%, S 12% (kipsis olev väävel on taimedele väga kasulik element) [Ca3(PO4)2]3 * CaF2+7H2SO4+3H2O 3Ca(H2PO4)2*H2O+7CaSO4+2HF Üheks tekkivaks lõppsaaduseks on H3PO4 (ortofosforhape). Lihtsuperfosfaadi saamiseks segatakse kokku väävelhape ja fosforiit omavahelises massivahekorras 1:1. Superfosfaat on väga heterogeenne ühend, 12...13% on temas vett. Granuleerimisprotsessi käigus aurutatakse vesi välja ja lisatakse veidi lubiväetist, mis neutraliseerib hapet. 14 II VÄETISED 2) Topeltsuperfosfaat, P 20-22%
Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori imendumise probleemide korral, neerude haiguse puhul võib esineda fosfori eritumise probleeme ja fosfor ladestub fosfaatsooladena neerukividesse. Fosfaadi puudus võib ilmneda veel mitmesuguste organismi haiguslike seisundite puhul: diabeet, krooniline alkoholism, hormoontalitluse häired ja geneetilised defektid, mille tagajärjeks on fosfori ainevahetuse häired.
Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori imendumise probleemide korral, neerude haiguse puhul võib esineda fosfori eritumise probleeme ja fosfor ladestub fosfaatsooladena neerukividesse. Fosfaadi puudus võib ilmneda veel mitmesuguste organismi haiguslike seisundite puhul: diabeet, krooniline alkoholism, hormoontalitluse häired ja geneetilised defektid, mille tagajärjeks on fosfori ainevahetuse häired.
moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Enamus perekonna Streptococcus liike on ahelkokid (streptokokid). Kokkide ahelaid moodustab ka Thiomargarita namibiensis. Nelikkokk e. tetraad- paljunemine on kahes teineteisega ristuvad tasapinnas. Plaatjad agregaadid. Lampropedia moodustab plaatjaid agregaate. Puhastab reovett fosforist: kogub aktiivmudas rakku polüfosfaadi (polümeriseeritud ortofosforhape) terasid. Kuupjad agregaadid- sartsiinid. Pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasapinnas. Püsib koos tänu agregaadivälistele katetele (Sarcina ventriculi- katteks rakuväline tselluloos). Kobarkokid- stafülokokid. Agregaadid ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat. Staphylococcus aureus- nahamikroob. Vistikud, nahamädanikud. Pulkbakterid e. batsillid. Tüüpilised pulkbatkerid on silindrikujuline ja ümardatud otstega. Võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid)
annaabi.ee 
