Ornament
oli juba paleoliitikumis. Neoliitikumis saavutas ornament tarbeesemete, ehitiste
ja inimkeha kaunistusena suure vormirikkuse. Igal ajastul ja kultuuril on oma
iseloomulik ornamendisüsteem (ornamentika). Eriti on ornament arenenud neis
kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt
tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja
keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist
pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis.
Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament
mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima
mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks. Klassitsism
soosis ranget, peamiselt antiigimotiivilist ornamenti. Historitsism elustas
varasemaid ornamendistiile. 19. Ja 20. Sajandi vahetuses hakati liigset
ornamenteerimist taunima
annaabi.ee 
