Ka Inglismaa ei pääsenud katkust ja ülestõusudest, seal vallutasid ülestõusnud Londoni. Läbirääkimistel tapeti ülestõusu juht reeturlikult.Peale Poitiers`i lahingut, ülestõuse ja katkuepideemiate levikut sõlmiti vaherahu.Vaherahu ajaga suutsid paremini sõjast toibuda prantslased, eesotsas kuningas Charles V Targaga. Nad vallutasid tagasi peaaegu kogu Prantsusmaa, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Charles VI Vaimuhaige, lasi inglastel Orleansini tungida.Peale seda asus sõjaväge juhtima talutüdruk Jeanne d`Arc. Ta rääkis, et jumal saatis ta oma kodumaad vabastama. Ainuüksi tema nägemine innustas sõjamehi võitudele.Jeanne d`Arc`i juhtimisel tungiti Pariisini. Pariisi vallutamiseks talle enam lisavägesid ei saadetud ning 1430. aastal langes Jeanne d`Arc Inglismaa liitlaste - burgundlaste kätte vangi ja ta anti inglastele üle. Kirik määras talle karistuseks tuleriidal põletamise
puusärki nurgas kahe tooli peal. Tema ja hertsog, teine käsi teise õlal ja teine silmade ees, astusid pikkamisi ja pühalikult sinna; kõik taandusid, teed -andes, kära ja rääkimine vaikis, inimesed tegid: «Ss!» ja kõik mehed võtsid kübarad peast ja langetasid pea. Oli nii vaikne, et oleks võinud nööpnõela kukkumist kuulda. Kui kuningas ja hertsog said puusärgi juurde, kummardusid nad ja vaatasid sisse; kui nad olid sinna pilgud heitnud, pistsid nad töinama, nii et vähemalt Orleansini pidi kuulda olema. Siis panid nad käed teineteise kaela ümber ja lasksid lõuad üle teineteise õla rippuda. Umbes kolm või ehk neli minutit voolas neist nii palju vett, et ma polnud sitkest asja veel näinud. Ja mis te arvate, teised kõik nutsid ka; põrand oli päris märg. Siis läks teine neist teisele poole puusärki, nad põlvitasid maha, toetasid otsaesised vastu puusärki ja tegid nagu palvetaksid nad omaette. Noh, kui asi selleni jõudis, siis mõjus see rahvasse nagu ei tea
annaabi.ee 
