Kontserdiarvustus
kuigi meie istekohad olid kehvad, sest jõudsime 5 minutit enne kontserdi algust
piletikassasse, kust õnnestus veel viimaseid pileteid napsata. Kuna istusin enda sõpradega
rõdu kõige tagumises ääres, ei näinud ma suurt midagi, ainult jäi silma, et kongi lõi taga
mingi aasia päritoluga noormees, mis mõjus natukene naljakalt. Samuti jälgisin ma
viiulikontserdi ajal viiuldajat, kes pidevalt naeris. Ka mängimise ajal. See tegi meele
mõnusamaks, sest vaatevälja teisele orkestripoolele, varjas vähemalt meetrise läbimööduga
sammas. Minu kohal, mis oli mu piletile märgitud, istus aga üks suuremat sorti mammi,
kellele oli võimatu selgeks teha, et tegelikult on see minu koht ja ma sooviks seal istuda.
Muusika kuulamist aga antud asjaolud siiski ei häirinud, kjuigi vahepeal, kui tulid mõned
tumedamad noodid, ei olnud aru saada, kust need tulevad, sest vaateväljas polnud ühtegi
sellist pilli, mis seda teha suudaks