M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
«Ma ehk parem ei räägi.»
«Miks, Jim?»
«Noh, on põhjust. Ega sa ei ütle teistele, kui ma sulle räägin? Ega, Huck?»
«Olgu ma neetud, kui räägin.»
254
«Noh, usun sind, .Huck. Ma -- ma jooksin ära.»
«Jim!»
«Aga pea meeles, sa ütlesid, et teistele ei räägi. Sa tead, sa ütlesid, et teistele ei räägi,
Huck.»
«Jah, ma ütlesin. Ütlesin ja pean sõna. Indiaanlase ausõna,selle peale. Teised sõimaksid
mind küll alatuks abolitsionistiks1 ja põlgaksid mind orjavarjajaks, -- aga sellest pole mul
midagi. Ma ei räägi midagi ja tagasi ma linna niikuinii ei lähe. Lase siis kuulda, kuidas see
kõik oli.»
«Noh, näed, see oli sedamoodi. Vanamoor -- see on miss Watson -- painas mind-kogu
aeg ja oli minuga hirmus paha, aga ta ütles alati, et. ta ei müü mind ära alla Orleans'i. Kuid
siis märkasin, et üks neegrikaupmees lonkis ikka meie lähedal, ja hakkasin kartma. Noh,