Referaat – Friedrich 2
Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi
islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal
ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai
läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma
kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt
aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma
orjataridest tantsijannasid. Ja ometi oli kõik alanud nii hiilgavalt. 1740. aastal
märkas valgustatud Euroopa üllatusega, et Preisimaal on tõusnud uus hiilgav
täht võluv noor kuningas, valgustaja ja poeet, kellele polnud galantsuse ja
vaimukuse poolest kedagi vastu panna. Kuid siis äkki sissetung Sileesiasse,
mis tõi kaasa kolm verist sõda. Nüüd oli Friedrich järsku salakaval ja reetlik
despoot, «kuri mees Berliinist». Kas reformivürsti väline sära oli petlik? Kas