jutlustajaperekonnast pärinev Harriet-Beecher Stove. Ta kirjutas 550 leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Raamatu üheks eduks võib ilmelt nimetada ka autori võimet kujutada tegelasi elavana. Loo peategelaseks on heasüdamlik onu Tom, kes oli oma lahke isanda ustav ori. Kuid kahjuks too isand pidi rahapuuduse tõttu Tomi ning tema teise orja Eliza andeka poja Harry müüma lurjusest orjakauplejale edasi. Saatuse tahtel kuulis kauplemist pealt Eliza ning kui ta otsustas oma poja ja mehega ette võtta ohtliku põgemisretke Kanadasse, oli onu Tom saadetud laevale. Laeval kohtas Tom lahket valgenahalist tüdrukut Eva't, kellega ta kiiresti sõbrunes ning kelle isa St. Clare ostis kaheks aastaks enda hoole alla. Kahjuks kõik ei lähe nii nagu peab: tütar Eva haigestus raskelt ning suri ja St. Clare tapeti. Eirates lubadust vabastada onu Tom, müüb St.
hingekosutavaid jutukesi ja oli sügavalt nördinud mustanahalise elanikkonna kohtlemise üle. Harriet Beecher-Stowe kirjutas 550-leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Algselt pidi ajakirjas "National Era" ilmuma kõigest lõdvalt seotud järjejutt. Aga elust võetud tegelaskujud heasüdamlik onu Tom, kelle tema tegelikult lahke isand rahapuudusel lurjusest orjakauplejale edasi müüb; ilus Eliza, kes põgeneb koos väikese pojaga, kui see tahetakse orjaturule saata võtsid võimust ja sundisid kõike üksikasjalikult jutustama: kuidas Tom istanduses rügama peab ja lõpuks hukkub; kuidas Eliza tänu suuremeelsetele abistajatele, kes eiravad väljaandmisseadust, Kanadasse jõuab; kuidas orjakaubitsejad, -püüdjad ja pidajad perekondi lahutavad ja hävitavad inimesi, kes ei ole nende jaoks muud kui