Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega ei saa me taastada projekteeritavate kiirte kimpusid kõrge täpsusega. Praktikas orienteeritakse aerofotod mitte välise orienteerimise elementide järgi, vaid tugipunktide e orientiirpunktide abil. 22. koordinaatide süsteemid geodeesias ja fotogramm-meetrias (Fotogramm-meetria ja geodeesia loengu materjalid ja fotogramm-meetria õpik) 23. MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKID. KLASSIFITSEERIMINE EHITUSE JÄRGI: tuulelohe, õhupall, õhulaev, kopter, deltaplaan, lennuk LENNU ULATUSE JA KESTVUSE JÄRGI: o Väikese vastupidavusega õhusõidukid õhus püsida alla 5 tunni, tegevusraadius alla 100 km.
Välised projekteerimiselemendid on määratud ligikaudselt aga võivad olla ka tundmatud. Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega ei saa me taastada projekteeritavate kiirte kimpusid kõrge täpsusega. Praktikas orienteeritakse aerofotod mitte välise orienteerimise elementide järgi, vaid tugipunktide e orientiirpunktide abil. 19. Stereopaari orienteerimiselemendid 20. Pikiparallaksid ja kõrguskasvud 21. Stereopaari sisemine orienteerimine Sisemine orienteerimine toimub aerofotode kassetidesse tsentreerimisega. Selleks on kassetides koordinaattelge märgid. Orienteeerimise alguseks on teada aerofotoaparaadi galibreerimise andmed (X, Y, f k) (kooridnaatide märkide koordinaadid + fookuskaugus). Peale tsentreerimist mõõdetakse kummagi aerofoto koordinaatmärkide koordinaadid (X1, Y1, X2, Y2)
annaabi.ee 
