Sisemine orienteerimiseks täpsustatakse esmalt kaamera andmed (joonis 4), millest võetakse parandid. Maatrikspiltide puhul valitakse kaamera tüüp, fookuskaugus, kalibreerimise aeg, fiktiivsed punktid, piksli suurus ja distorsioon. Fotogramm-meetria esimeseks ülesandeks iga foto orientatsiooni taastamine, mis tähendab, et peame defineerima nende kõikide piltide asukohad, mida kasutada soovime objekti koordinaatide süsteemis. Sisemised orienteermiselemendid on: fk – aerofotoaparaadi fookuskaugus; Δx ja Δy on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud väga suure täpsusega (tavaliselt ±0,01mm). Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja Δx ja Δy suurused on antud aerofotoaparaadi passis.
fotokujutis, mis on saadud transformeeritud aerofotode tpindade kokkumonteerimisega; monteerimisoriginaali nimetatakse mosaiikfotoplaaniks ja seda paljundati fotokopeerimise teel. 18. Aerofotode orienteerimise elemendid Mitmesuguste arvutuste tegemisel aerogeodeesias on vaja uuesti konstrueerida pildistamise momendil tekkinud projekteerivate kiirte kimpe. Selleks peavad olema teada aerofoto sisemise ja välimise orienteerimise elemendid. Sisemised orienteermiselemendid on: fk aerofotoaparaadi fookuskaugus; x ja y on peakiire e objektiivi optilise telje ja aerofoto tasapinna lõikepunkti koordinaadid aerofoto koordinaadistikus. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud väga suure täpsusega (tavaliselt ±0,01mm). Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja x ja y suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse x ja y väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga
annaabi.ee 
