Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
ei allunud. Nad ei tohtinud suhelda inimeste ega jumalatega; teised hoidusid
lindpriidega suhtlemast. Neid peeti ülegallialiselt neetuks, mis tähendab, et toimus
ülegallialine kommunikatsioon. Pole teada, kas druiidide võim oli kinnitatud mingite
hõimulepingutega, kuid druiididel oli keltide seas kindlasti väga suur mõjuvõim. Igas
kogukonnas oli muidugi ilmalik kohus. Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide
aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu
ette ning see mõistis ta tulesurma.
Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes.
Hiitele võisid läheneda ainult preestrid.
22. Keltide ohverdamiskombed.
Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas
nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon