KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb). Looduslikud kõrbed levivad seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. KÕRBESTUMISE LEVIK KÕRBESTUMISE TAGAJÄRJED Viljakad alad hävinevad, miljonid inimesed on sunnitud rändama. Kahaneb organismikoosluste produktiivsus, hoogustub muldade sooldumine. Vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbete pindala. Tekib juurde viljatuid aasasid. LAHENDUSED Tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimekasvatusmeetodeid. Istutada juurde puid. 1996 jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konventsioon. Liitunud on üle 190 riigi. Eestit nende seas ei ole. AITÄH KUULAMAST!
kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Tagajärjed - viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Kõrbestumise tagajärjel kahaneb organismikoosluste produktiivsus ning hoogustub muldade sooldumine, vallandub tuiskliiv, suureneb kõrbe pindala ja tekib juurde viljatuid aasasid. Lahendused tuleks vähendada üleraiet. On vaja paremaid taimakasvatusmeetodeid ning istutada metsa juurde. Vaata erosiooni lahendusi. Reelika ja Marge
annaabi.ee 
