ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus. Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk oli rasketööstusel. Tarbekaubad olid teisejärgulised. Plaanimajandus välistas Lääne turumajanduse. NL-i eestvedamisel moodustasid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsiooone. Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üe saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu. 1955 moodustasid Ida- Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile (NATO) oma sõjalise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt.
b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Ta algatas avalikustamise (ehk glasnosti) NL-i eestvedamisel moodustasid Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine.Terkkisid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid poliitilised liikumised ja partied. Ettevõtetele anti suurem iseseisvus, erasektori laienemine. rahvusvahelisi organisatsiooone: Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. *Majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine: Vanameelsete riigipöördekatse toimus 19 aug, 1991. Moskvas tuli võimule RESK-riigipöörajate Majandusabi Nõukogu