Füüsiline ergonoomia tegeleb näiteks tööasendite, materjalide käsitsemise, korduvliigutuste ning töökoha korraldusega. Kognitiivne (tunnetuslik) ergonoomia on soetud vaimsete protsessidega, nagu näiteks taju, mälu, reaktsioon ja motoorne mälu, mis kõik mõjutavad inimese ja ümbritseva keskkonna koostoimet. Kognitiivne ergonoomia tegeleb näiteks vaimse töökoormuse, otsuste vastuvõtmise protsessi, usaldatavuse ja tööstressiga. Organisatsiooniergonoomia on suhtlemine, meeskonna ressursside organiseerimine, töö ja tööaja kujundamine, meeskonnatöö, osaluse kujundamine, koostöö, organisatsiooni kultuur, virtuaalsed organisatsioonid ja kaugtöö. Ergonoomia on vajalik luu- ja lihaskonnavaevuste ennetamiseks. Ergonoomiliste töövõtete kasutamine ning tööülesannete ja -vahendite täiustamine aitab vähendada vaevuste levikut ning tõsidust.