Aine- ja energiavahetus
→fotosünteesivõimelised on ka tsüanobakterid
→esimesed fotosünteesivad organismid hapniku ei tootnud, kuna said energia tootmiseks vajaliku
vesiniku veemolekuli asemel väävelvesinikust
→tsüanobakterid kasutasid väävelvesiniku asemel vee ning hapniku konsentratsioon tõusis atmosfääris.
→u miljard aastat tagasi arenes protistidel välja võime raku sees tsüanobakterid enda kasuks tööle
panna.
→algloomade sümbioosts tsüanobakteritega kujunesid välja fotosünteesivad organellida, kloroplastid.
klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaoliseid graanid.
Klorofüll võimaldab valgusenergiat sünteesides lähtainetest CO ja H O orgaanilisi ühendeid.
Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad:
→valguse tugevusest
→süsihappegaasi konsentratsioonist õhus
→taimede varustatus vee ja mineraalainetega
→taime füsioloogilisest seisundist