eestlast sai surma. 4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma relvadest, maha lõhkuma linnuse ja selle asemele ehitama Massilinna ordulinnuse ning jätkama piiskopilinnuse rajamist. Taani kuningas müüs Põhja Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule, kes valduse järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Aitäh!
maja. Ülestõusu alguse suurimaks sündmuseks oli Padise kloostri vallutamine. Edasi levis ülestõus Harjumaalt Läänemaale. Eestlased hakkasid piirama Haapsalut ja Tallinna. Eestlased palusid abi rootslastelt ja venelastelt. Kohalike riigikeste juhid olid mures, seepärast paluti sõjalist abi Saksa Ordult. Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park
Viimane kants, mida piirama asuti, oli Pöide linnus. Kuna piiratutel polnud abilootust ja nad olid juba kaheksa päeva kannatanud, asuti saarlastega läbi rääkima. Üheskoos otsustati linnu ära anda. Tõotati, et iga lahkuja saab kaasa võtta kaks hobust ja vara nii palju, kui moonakotti mahub. Sakslased avasid värava ja hakkasid lahkuma. Saarlaste viha, aga oli võõraste vastu nii suur, et nad ei pidanud oma lubadust ja lahkujad pilluti kividega surnuks. 1344 aastal liikus tugev Orduvägi üle jää Saaremaale. Julmalt hukati saarlaste juht Vesse. Sellega, aga ei olnud saarlaste vastupanu veel lõppenud. Orduvägi lasi jalga ja lõplik hävitustöö võeti vastu järgmise aasta talvel. Saarlased alistati. Neilt võeti ära sõjariistad, mis viidi Lihulasse. Samuti nõuti pantvange. Rajati kaks tugipunkti: Kuressaare linnus ning ordulinnus Maasilinna.
Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid nad ära Pöide linnuse. Piirajate juurde saadeti saadikud rahusoovidega. Saarlaste viha oli aga suur ja nad loopisid väravatest väljuvad sakslased kividega surnuks. -1344. Aasta talvel lõppes saarlaste priiusepõlv ja tugev orduvägi liikus üle jää Saaremaa poole.Algas verine kättemaks ja julmalt tapeti saarlaste juht Vesse. -1346.aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule, kuna taanlased mõistsid, et nad ei suuda Eestit valitseda. Tagajärjed -Halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime?
Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal
tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti Taani kuningas müüs oma valdused Liivi ordule. Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul
ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi surema". Ordumeister kuulutas sellise "mõrtsukateo" karistuse vääriliseks ja ei lubanud kuningatel lahkuda. Väidetavalt olid eestlased Paide linnuse lahtises käigus kokkupõrke provotseerinud, mispeale sakslased neljale eestlaste kuningale ja nende kolmele sõjasulasele hulgakesi kallale tungisid ja nad kõik surnuks raiusid. Peale eestlaste kuningate mõrvamist asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Paidest Tallinna poole teele. Turu ja Viiburi foogtide abivägesid ootavad eestlased kasutasid viivitust väesalkade saatmiseks orduga tõkestuslahingute pidamiseks. Järgnesid Kämbla lahing, Kanavere lahing ja Sõjamäe lahing. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas. Ülestõus saartel 1343, päev enne jaagupipäeva, kordusid jüriöö sündmused
Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-liivimaa ajastu: Põhja-eesti läks rootsi alla, lakkas olemast liivi ordu. Ordumeister ja liivimaa aadlikud vandusid truudust poola kuningale. Saare-Lääne liideti taaniga.
tagasi. 1559 valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes üritas venelastele vastu hakkamiseks leida raha ja sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid jättis asja rahapuuduse pärast pooleli. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Saare- Lääne piiskop müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi tänu valedele luureandmetele hävitavalt lüüa. Suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Maarahva seas kasvas pahameel, kuna võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Tekkisid rahutused, mis lõppesid Koluvere lossi piiramisega. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik lagunes
sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali. Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Gotthard Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola ning Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningale Frederik II-le ning too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla
eestlased ka mujalt abiväge saama, kuid kui see ka nii oli, siis see abivägi ei tulnud. See on jäänud täpsustamatuks. Viiburi foogt tuli eestlastele appi 18. mail, kuid pöördus tagasi, pealeseda, kui sai teada, et eestlased oli juba kaotanud. Tartu piiskopkonda tungiti sisse. Seda tegi Pihkva vägi ja see toimus 26. mail. Saaremal hakkas ülestõus 24. juulil. Sellega piirati sisse Pöide linnus ning see ka alistati. 1344. aasta veebruaris hukati Saaremaa vanem Vesse. Orduvägi oli tunginud Saaremaale. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas oluliselt ja järsult eesti rahva olukorda. Tänu sellele ei saanud eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Liivi ordu sai peale ülestõusu kõik tähtsamad Taani linused Eestimaa hertsogkonnas. Need olid Tallinn ja Rakvere, mis saadi kätte aastal 1343 ja Narva aastal 1345. Eestimaa hertsogkond müüdi Saksa ordule aastal 1346. Seda tegi Taani kuningas Valdemar VI
Sõjategevus tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. See sündis tänases Põhja - Lätis Härgmäe lähedal, kus orduvägi valedel luureandmetel endast mitu korda suuremale vaenlasele kallale tungis ja hävitavalt lüüa sai. Ordu tugevaim kant Eestis Viljandi, langes samuti peagi venelaste kätte. Liivimaa kuningriik. Taani kuninga vend, hertsog Magnus oli Vana-Liivimaa jaotamisel saanud Saare-Lääne piiskopkonna, ta palkas kohe suure hulga sõdureid ja hakkas piire laiendama. Kuna Taani kuningale see ei meeldinud, siis võttis ta uuesti Saaremaa Magnuse käest ära
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn,
saades teada eestlaste lüüasaamisest. Suvel ülestõus jätkus, kui juulis tõusid üles ka saarlased, kes piirasid ja alistasid Pöide linnuse, tappes kõik seal olnud sakslased. Ülestõusu mahasurumiseks jäi Liivi ordul jõudu väheks ja kutsuti abi Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaalt. Sakslaste ühendvägi tungis seejärel Harumaale kus peale linnuste vallutamist maakond praktiliselt tühjaks tapeti. 1344 jõudis ühend-orduvägi üle jää Saaremaale. Seal vallutati raskete kaotustega Saarlaste linnus ja tapeti nende juht Vesse. Lõplikult suruti ülestõus maha 1345 kui orduvägi uuesti Saaremaale tungis ja suure rüüstamise ette võttis. Saarlased palusid rahu ja olid sunnitud oma relvad loovutama ja sakslastele linnused Saaremaale ehitama (Kuressaare linnus on pea puutumatult tänaseni säilinud). tagajärjed: 1. Eestlaste lõplik alistamine. sh. saarlaste tingimusteta alistumine. Eestlase
haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee
aga olid veel 1540. aastatel katoliiklust toetavatel positsioonidel. Jäeti maksmatta Tartu maks, rikuti vahe rahu Venemaaga luues liit Poola-Leeduga, Venemaa soovis luua teed läänemerele. Liivi sõda oli aastatel 1558–1583. Härgmäe lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 1560 aastal (õhne jõe ääres) Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes. 1560. aasta ülestõus oli Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli ilmselt tsaar Ivan IV sõjasalkade rüüsteretk Läänemaale 1560. aasta septembri alguses. Enne seda olid läänemaalased elanud petlikus lootuses, et seoses nende minekuga hertsog Magnuse võimu alla sama aasta kevadel venelased neid ei puutu. Kuid pärast
4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri. Eestlased olid nõus alisutma, kaasa aitas soine pinnas. Nõuti lähedaste tapjaid. Lühikese ajaga langes 3 000. Eestlasi jäi siiski ka alles. Orduvägi asus Tallinnasse laagrisse. Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit 24.juuli puhkes ülestõus saaremaal. Asuti terroreerima Pöidet. Võõrad alistusid, tingimusel et nad võivad vabalt lahkuda., aga kõik loobiti kiviega surnuks. Saksaordu läks kõrgmeistri poole abipalvega. Ja saadi abiväge. Varbolas ja Loones kaitsesid end harjulased. Ordu tuli saarele 1344, jääga. Rünnates karjas, sakslased kaotasid 500 meest
Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi. Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange.“ Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See
Kuid kroonikate teatel oli raba nii väike, et orduväed said selle ümber piirata ning ka sinna sisse tungida. Sakslased olevat kaotanud kolm orduvenda, neli aadlikku ja neliteist talupoega, eestlased aga koguni 1600 meest. Need andmed on ilmselt liialdatud, kuid igal juhul võitis selle kokkupõrke ordu. End vangi andnud eestlastel lubati laste ja naistega asuda elama Paide ümbrusesse. Pärast Kanavere lahingu võitmist kiirustas orduvägi Tallinna alla, kus eestlaste peamalev ootas rootslaste abivägede saabumist. Ordule oli oluline ülesõtusnute vägi enne abi tulekut purustada. Eestlased asusid laagris Sõjamäel, mille lähistel oli ka raba, kuhu nad oleksid saanud rünnaku korral peituda. Seetõttu otsustas ordumeister Dreileben saata ühe osa vägedest eestlasi rabast ära lõikama ja peavägedega eestlased alistada ning ülestõus lõplikult maha suruda.
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja
Siinne piiskopkond oli langenud. 1559. aaasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Otsiti väisabi. Liivi orduls saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. Selle liider, senine ordumeistri abi, tõrjus endise ordumeistri kohalt, ning asus tema asemele. 1559.aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, mis aga ebaõnnestus. 1960. aastal toimus Liivi ordu täielik häving. 1560.aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola- Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega 6 Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes.
Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine) Vallutati Padise klooster Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse 4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele tapeti Ülestõusnud jäid juhtita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 24.07.1343 üritavad saarlased ülestõusu 1344 orduvägi saabub Saaremaale Saarlased kaotasid rängalt Tagajärjed: Eestlased said lüüa 1346. a. müüs Taani kuningas Põhja-eesti sakslastele Talupoegade elu halvenes veelgi LIIVI SÕDA Põhjused: Moskva suurvürstiriigi piiride nihkumine Peipsi taha ja Moskva soov jõuda Läänemerele. Vana-Liivimaa poliitilise korralduse aegumine ja majanduse allakäik seose hansakaubanduse lõppemisega.
usuti, et talv oli raske periood ning kui algas põlluharmisaeg, siis oli kõik paha vaja puhastada. Lõkke juurde kõva lärm ja tants, paluti jumalalt õnne, et maa oleks viljakas. Tulesid oldi harjutud nägema, võõrvallutajad ei pidanud seda ebatavaliseks, kuid tegelikult olid need märguandetuled. Rävala ja Harjumaa- suuremas osas. Ugandi ja sakala said kõige enam vabadusvõitluses kannatada ja oli enam allasurutud. Teine põhjus, miks just siis algatada ülestõusu orduvägi oli seal ajal pikal sõjakäigul väga kaugel. Puudus suurem sõjavägi, seega hea aeg ülestõusuks. Eestlased teadsid, et oma jõududega ei saada hakkama, seega paluti abi Soomelt, mis kuulus sel ajal Rootsile. Eestlased läksid ise Turu foogti juurde ja neid võeti tõsiselt ja lubati aidata. Rootsi kuningas lootis maavaldusi ja Taani mõjuvõimu nõrgestamist. Põletati mõisasid, tapeti sakslasi. Levis kiirelt sõna, et enam ei pea makse maksma ja saab sakslased maalt välja lüüa.
piirkondi mandril.Seejuures puhkes Magnusel konflikt orduga, mis katkestati vaherahuga järgmise kevadeni. Taani kuningas kutsus venna endajuurde aru andma. Liivi ordu sõjaline häving. Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe (Ergeme ) lähedal Hoomuli mõisa juures. Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi peale, ründas ordu maamarssal 500 ratsanikuga 12 OOO-mehelist vaenlast. Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Nüüd seisnes kohalik vastupanu veel üksnes linnuste kaitsmises. Neis moodustasid aga põhijõu palgasõdurid, kelle moraal tihti saamata jäänud palkade ja lootusetuse tõttu järjest langes. Ka võimsa ViJjandi linnuse andsid nad pärast mõnepäevast pommitamist lihtsalt vaenlasele üle. Vangi langenud endine ordumeister Fürstenberg viidi Venemaale, kus ta suri. Orduvägede
Haha. Eestlased valisid endale neli kuningat. Need ei olnud kaasaegsed kuningad, pigem kuningas kui sõjaväe juht. See näitad koordineeritust, teatud organiseeritust. Nelja kuninga juhtimisel läks eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat. Abipalved saadeti nii Rootsi kui Pihkvasse. Ordu vägi jõudis põhjapoolsemasse linnusesse, Paidesse. B. Von Dreibeben, ordumeister, kutsus neli kuningat läbirääkimistele. Kuningad tapeti Paides, seega jäid eestlased ilma oma juhtidest. Orduvägi liikus samuti Tallinna alla. Tallinna all, Sõjamäel, toimus Sõjamäe lahing eestlased vs ordu liikmed. 14 mai. Sõjavägi pudenes/põgenes laiali, no ei saanud jagu ordust, mis teha. Väiksemate gruppide alistamisega nägi ordu ikkagi vaeva, kutsus emaordust 700 meest appi, et eestlastega võidelda. Rootsi jõudis ka ükskord kohale, kolm päeva pärast Sõjamäe lahingut. Feil. Sündmused arenesdi liiga kiiresti. Saaremaal algas ülestõus 1343 suvel
saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14.veb jõuti 7km kaugusele Tallinnast. Sõjamäe kõrgendikul taandusid eestlased soisele alale, kus oli ordu rüütlitel raskusi. Ei antud alla ja taheti oma liidrite surma eest kättemaksu. Kohe algul langes 3K eestlast. Orduvägi asus Tallinna alla laagrisse, eestlaste vägi ei hüvinud täielikult, kuid oli suures miinuses. Taanlased andsid ordule vabad käed kaitsmaks Tallinnat. Ordumeister ise liikus Läänemaale suurema väega, kus sunniti ülestõusnud taanduma. 18-19 mai jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kuid pöördusid tagasi nähes eestlaste suurt vähemust. Seejärel otsisid eestlased abi Venemaalt, kes hakkasid Pihkvast 5000 mehega Otepääni Tartu piiskopkonda tungima
Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa. *26. mail algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda *24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus. *1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse. Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. *Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. Pilet nr.8 1.Talurahva olukord Rootsi ajal. Talupojad olid sunnismaised-orduaja lõpust. Teokoormus-vilja kasvatamise suurenemine. Mõisate arv tõusis 500-lt 1000-le
Nii et mitte ainult sakslased ei murdnud oma lubadusi. Orduväed laastasid kõigepealt põhjalikult Harjumaad ja vallutasid sealsed eestlaste linnused. Saaremaale tungiti alles 1344. aasta veebruaris. Otsustav võitlus peeti Karja Kooljamägedes (mis sai oma nime just selle lahingu pärast) asunud linnuses, kus olla langenud 500 sakslast, mis on saksa kroonikates oma kaotuste kohta erakordselt suur arv. Saarlaste kuningas Vesse langes vangi ja poodi jalgupidi üles. Saaremaale orduvägi siiski jääda ei julenud, saarlased alistusid alles 1345. aasta algul väga rasketel tingimustel, kuid taas lepinguliselt. Nad pidid oma relvad loovutama ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Saarlaste linnus. M. Bormeistri maal TULEMUSED. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, eestlaste katse taastada oma iseseisvus.
Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa
· Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) c. Leedu suurvürstiriik: · Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. · 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). · 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. 9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti.
· Vabadust hakati piirama · Väljamõeldud maksud (Põhja-Eesti) Jüriöö ülestõus 1343-45: · Põhjused ja algus - Harju-Virust alguse saanud lokaalne konflikt ja katse taastada muistset vabadust - Taani suutmatus ala kontrollida - Asevalitsejad tegid mida tahsid - Eestlased said teada taanlaste plaanist ala ordule müüa - Tekkis mõte ennast vabaks võidelda - Oli säilinud mõtteviis muistsest priiusest - Orduvägi oli sõjakäigul Pihkvas - Hoolikas planeerimine - Alguskuupäevaks määrati 23 aprill - Tähistas kevadiste põllutööde algust - Süüdati mitmeid tulesid ja lõkkeid - Saavutati üllatusmoment ja kiire edu - Põletati kirikuid, mõisasid - Vallutati ja põletati Padise klooster Ülestõusu jätk: · Harjumaa vabastati, v.a Tallinn · Koondumine ja kuningate valimine · Järgnes Tallinna ulatuslik piiramine
vallutuslik peahuvi leedulaste vastu. Ordu eriharusid üks Preisis ja teine Liivi ja Kuramaal lahutas sõjaka leedu hõimu käes olev Samogiitia, mis sai tuge kurelastelt, semgallidelt, preislaste idapoolsetelt hõimudelt. Peale koh rahva oli Samogiitia poolele võitlejaks Leedu. Suurvürst Mindaugasloovutas liidulpngu põhjal Ordule Samogiitia, Ordu retked sinna kohtsaid kohalikepoolt ägedat vastupanu. Durbe lahingus sai orduvägi samogiitidelt 13.juulil 1260 otsustavalt lüüa. Durbe lahing julgustas ka Ida-Baltikumi põlisrahvaid > vastuhakud, ka Saaremaal, kuhu Ordu tegi vabadusvõitluse summutamiseks 1261 kevadtalvel suure sõjakäigu, millega sunniti saarlased uuesti alistuma. Leedus oli vürst Mindaugas sunnitud loobuma ristiusust ja sõlmima liidu Vene suurvürsti Aleksander Nevskiga võitluseks skslaste vastu, kuid leedulaste ja venelaste sõjaretk Liivimaale nurjus.
Juba 4. mail toimusid läbirääkimised paides ülestõusnute nelja juhija ordumeistri ning tähtsamate ordukäsknike vahel. Põhja suunas asus teele ka ordumeistri vägi. Läbirääkimised nurjusid, eestlaste saadikud tapeti. Saksa ordu vägi olid tunginud harjumaale, 14. mail purustati eestlaste sõjalaager lasnamäel sõjamäel. Juulis algas sõda saaremaal. Harjumaal kindlustasid eestlased end kahes linnuses. Mere jäätudes tungis orduvägi saaremaale. Ülestõusul selge võitja: Saksa ordu. Ülestõusu õnnestumisel oleks Põhja-Eesti läinud arvatavasti Rootsi võimu alla. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus. Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel. Konflikt puhkes seetõttu, et Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased eesotsas kõrgmeister Paul Berlitzer von Russdorfiga püüdsid Liivi
a. aprillis pooleaastane vaherahu. Otsiti välisabi ja Fürstenbergi asemel sai liidriks Gotthard Kettler. Tartut ei suudetud siiski tagasi võtta. 1559. a. septembris ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ära ja andis selle oma vennale Magnusele. Liivi ordu sõjaline häving 1560. a. alustasid Vene väed uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane lahing. Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi poole, ründas ordu (500 meest) 12000-mehelist väge. Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Eesti talupoegade ülestõus - Põhjusteks olid, et neil oli palju kannatusi ja koormisi. Nad pidid maksma aadlikele kümnist ja tegema rasket mõisatööd. Nad ei kuulanud enam aadleid ja ei teinud mõisatööd, vaid tahtsid nad hävitada. Tapeti sakslasi ja põletati mõisaid. 1560. a. septembris algas ülestõus. Selle laienedes kujunes välja ka selle juhtkond, kuningaks valiti üks mittesaksa sepp
Pihkva piiril. 4. mail toimusid läbirääkimised Paides ülestõusnute nelja juhi ja ordumeistri vahel. Läbirääkimine nurjus ning eestlaste saadikud tapeti ära. Ordu väesalgad enne läbirääkimisi olid aga tunginud Harjumaale. 14. mail purustati eestlaste sõjalaager Lasnamäe sõjamäel. Tallinn läks Saksa ordu kontrolli alla. Juulis algas sõda Saaremaal. Harjumaal eestlased kindlustasid end kahes linnuses. Kui meri oli 1344. aasta veebruaris jäätunud siis tungis orduvägi Saaremaale. Pärast ägedat ja ohvriterohket võitlust saarlaste linnus vallutati ning juht Wesse hukati alandavalt. Orduvägi pidi kiirustama tagasiminekut mandrile, sest jää oli sulamas. Lõplik Saaremaa vallutamine toimus alles 1345. aasta alguses. Saarlastega sõlmiti kokkulepe, et nad viivad oma relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Saksa ordu püstitas Saaremaale uue linnuse. 11. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus- 14
Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama. 1344, Orduväe tungimine Saaremaale, vanem Vesse hukkamine. veebruar 1345 Talvel orduväe teine tungimine Saaremaale ning saare täielik allutamine. Vana-Liivimaa (1345–1558) 1345 Narva sai linna õigused; algas Maasi ordulinnuse ehitamine. 1346, 29. Taani kuningas müüs 19 000 marga (400–500 kg hõbedat) eest Põhja-Eesti Saksa august Ordule.
Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja ordumeister käskis eestlased vangistada Tekkis relvakokkupõrge, milles eestlaste esindus tapeti Juhtidest ilmajäämine halvas tunduvalt eestlaste võitlusvõimet 3. Ordu pealetung: Ordu väed hakkasid Paidest Tallinna poole liikuma Teel toimusid ordu vägedel eestlastega mitmed kokkupõrked, suurim neist Kanavere küla lähedases rabas, milles võidu saavutasid sakslased 14. mail jõudis orduvägi umbes seitsme kilomeetri kaugusele Tallinnast Kuigi eelnevalt peetud läbirääkimistel olid eestlased nõustunud alistumisega, nõudsid ordurüütlid karistust oma sõprade ja sugulaste tapmise eest Algas lahing ordurüütlite ja eestlaste vahel, mille võitsid ülekaalukalt sakslased Sündmustest hirmutatud taanlased usaldasid linna kaitsmise ordule ning sakslaste vägi asus otse Tallinna müüride alla laagrisse
kantsi Tallinnas, kuid seda alistada ei suudetud. Samal ajal tungisid Ugandisse lätlased Rameko Varigribe juhtimisel. Koos orduvendadega tungiti ka Sakalasse. Viljandi linnuse lähedal peeti suur lahing eestlastega maha, mille viimased võitsid. Sakslased jõudsid edasi Leole linnuse alla Seda piirati kolm päeva. Nende retkedega püüti tasuda sumud kaasmaalaste eest. Sakalased ja ugalased koos venelastega tegid ka vasturetke läbi kogu lätlaste ja liivlaste ala, kuid tagasiteel sai orduvägi nad Ümera silla juures kätte (viimane suur valilahing muistses vv- s, sama jõe ääres, kus esimenegi). Henriku sõnade järgi panid eestlased mehiselt vastu (hukkus ka Theodorich), kuid löödi siiski tagasi. Surmasaanuid oli ligi 600. 1223. a. juulis saatis ligi kaheksakümnene piiskop Bernhard sõjakutse kristlastele üle kogu Liivi- ja Lätimaa. (Koondati kõik arvestatavad jõud: piiskopvasallid, orduvennad, kaupmehed, liivlased ja lätlased). Kokku tuli ligi 8000 meest. Esimesena
Need tegid retke Otepääle. Honecke arvas, et vb tõesti kontakt. Aga samas oli ennegi Pihkvaga pidev vaen ordul – seega ei pruukinud asja puutuda. Hoeneke võis seostada ülestõusnute seost Pihkvaga, et näidata neid ordu vaenlastena. Kuidas jõudis ordu nii kiiresti sekkuda? Juba maikuus oli ordu Paides. Ordumeister oli Pihkvas sõdimas ja 12 päevaga jõudis Harjumaale. Kahtlane. 23. aprill kui ülestõusu algus pole samas kindel. Pealegi Paidesse ei jõudnud mitte terve orduvägi vaid ordumeister. Seega isegi võimalik. Post liikus üsna kiiresti ka. Järgmine konspiratsioon: ordu ootas piiril ja sõda Pihkvaga suitsukate. Tegelikult jah, siiski reaalne, sest vägi ise jõudis palju hiljem kohale. Võitjaks oli Saksa ordu. Ülestõusu käigus haaras Põhja-Eesti ja ostis Taani kuningalt 1346 augustis ära. Harjumaal laastati korralikult. Ka Saaremaa kannatas. Kas ülestõus Virumaale jõudis, ei ole kindel. Ülestõusu mahasurumine Harjus 20% mõisatest hävis
Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola-Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa.
Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks kujune Poola- Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa.
Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni. 1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks – kujune Poola- Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas). 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. Paavstivõimu langus Paavstide autoriteedi langus: Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. Kiriku sisekriisid: Avignoni vangipõlv – itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. Skisma – kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa
eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele 1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid paavst saatis tüli lahendamiseks uue saadiku Alna Balduin (käis siin kaks korda), kes 1233. a võttis enda valdusesse Tallinna linnuse, toimus lahing mõõgavendade ja paavsti pooldajate vahel, Balduin sunniti lahkuma 1236. a läks orduvägi semgalite vastu, Saule lahing purustas nad täielikult ordu lõpp, Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Liivi ordu oli selle haru siin) peale ordu lüüasaamist saabus jälle Modena Wilhelm, kelle vahendamisel sõlmiti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel Stensby leping (1238), millega jagati Eesti alad omavahel ära ja sõlmiti liit edasiseks idaagressiooniks Suhted naabritega: 1240. a vallutati Ivborka, Pihkvast löödi tagasi 1242
Paidesse. Sinna kutsuti läbirääkimistele ka eestlaste kuningad. Kuningad nõustusid, sest lootsid enne abivägede saabumist aega võita. Kohtumine Paide ordulinnuses toimus 04.mail 1343.a Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja saadikud kästi vangistada. Puhkes võitlus, mille käigus tapeti nii eestlaste kuningad kui ka nendega kaasas olnud 3 sõjasulast. See samm halvendas oluliselt eestlaste võitlusvõimet. Peale Paide sündmusi hakkas orduvägi liikuma Tallinna suunas. Esimese raske kaotuse said eestlased Kanavere lahingus. Mai keskel purustati eestlased teistkordselt Tallinna all. Mõni päev hiljem jõudis kohale Turu foogt koos lubatud abivägedega, kuid aidata polnud enam kedagi. SAARLASTE ÜLESTÕUS. ORDU LÕPLIK VÕIT. 24. juulil 1343 puhkes ülestõus Saaremaal. Sealgi tapeti sakslasi ning vallutati tugev Pöide ordulinnus. Linnuses leiduvad sakslased loobiti väljumisel kividega surnuks
annaabi.ee 
