Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalses kurvis. Tehke joonis koos selgitustega. 8. Defineerige elastsusjõud.
Kodutöö 1. Kuidas sai laguse GPS? GPS sai alguse läbi orbiidile saadetud Sputniku signaalise kuulamisest maal. Signaali põhjal said teadlased välja arvutada täpse asukoha orbiidil. Sealt tehti järeldus, et kui malt kuulatud signaali kaudu saab orbiidil asuva objekti asukohta määrata, siis piisavalt paljude sateliitidega on võimalik ka vastupidine tegevus ehk orbiidil signaali kaudu kindlaks teha maalpealsed objktid. Tänapäeval tunub väga lihtne ja loogiline, kuid andis ikka selle peale kunagi tulla. Tahaks teada, mida need, kes selle leiutasid, arvaksid tänapäeva seadmetest ja võimalustest. 2. Millised keskkonnad loovad innovatsioonirikka õhkkonna? Innovatioonirohket keskkonda ei ole otselt võimalik luua. Läbi uuringu selgus, et kõige innivaatilisem keskkond tekib siis, kui erinevad inimesed
ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. · Mõõta elektrilisele purjele mõjuvat jõudu. · Pildistada välja lastud juhet. · Lisamissioonina pildistada kosmosest Maad ja kui võimalik, pildistada ka Eestit. Missiooni edukaks täitmiseks peab satelliit täitma paljusid funktsioone, alates raadio teel Maaga suhtlemisest ja elektrienergia haldamisest kuni asendi orbiidil korrigeerimise, kaameraga piltide tegemise ja peamissioonil traadi väljakerimise ning elektriliselt laadimiseni. Satelliit koosneb järgmistest alamsüsteemidest: · ADCS - satelliidi asendi määramine orbiidil ja vajadusel selle muutmine; · CAM - pardakaamera Maast ja väljakeritud traadist piltide tegemiseks; · CDHS - satelliidi põhiline pardaarvuti; · COM - raadioside pidamiseks Maa ja satelliidi vahel;
Aatomifüüsika 1.Rutherfordi aatomi mudeli vastuolud 1) Kui elektron liigub ümber tema orbiidil, siis ta liigub kiirendusega(kesktõmbekiirendus) Kiirgab mingit kiirgust (elektronmagnetlained) st, elektroni energia peaks vähenema. Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3
uurimisel 1989 kahe automaatjaama stardiga, ja seda esmakordselt kosmosesüstiku pardalt. Magellan suundus Veenuse juurde, Galileo alustas pikka teekonda Jupiteri poole. Automaatjaamad Veenus ja "Magellan" Esimesena jõudis oma eesmärgini loomulikult Magellan, mille peamiseks ülesandeks oli kaardistada radari abil Veenuse pind. Radarimõõtmisteks ning sidepidamiseks Maaga kasutati ühte ja sedasama 3,7 m läbimõõduga antenni. Teinud ümber Veenuse piklikul, üle pooluste kulgeval orbiidil täistiiru 3 tunni ja 15 minutiga, kulus tal terve planeedi kaardistamiseks 8 kuud. Selliseid tsükleid tegi Magellan ajavahemikus 1990. a. septembrist kuni 1993. a. maini neli, mis katsid 98 protsenti planeedi kogupindalast ja võimaldasid uurida ajalisi muutusi (neid ei leitud). 11. oktoobril 1994 alandati Magellani orbiiti niipalju, et kaks päeva hiljem põles ta Veenuse atmosfääris ära. Arvatavasti kukkusid mõned tükid ka planeedi pinnale. Automaatjaamad
APOLLO KUU PROGRAMM · Apollo 11 oli küll viies mehitatud Apollo missioon, kuid esimene, mille eesmärgiks oli inimeste maandamine Kuul pinnale. · missioonid, mille eesmärgiks oli erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km kõrgusele Kuu pinnast, Kuule maandumata Apollo 11 - start 16.07.1969 maandumine Kuu pinnal 20.07.1969 Apollo 12 - start 14.11.1969 maandumine Kuu pinnal 19.11.1969 Apollo 13 - start 11.04.1970 möödumine Kuust ja tagasipöördumine Apollo 14 - start 31.01.1971 maandumine Kuu pinnal 05.02.1971
Elu kosmosejaamas kosmoseprügi Siivo-Sandre.Tänavots Kosmosejaam Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ning teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Näiteks: katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused Kosmosejaamad Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid „MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti
pindalad. III Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Orbiidi parameetrid Ellips- ovaaliga sarnane kinnine kõverjoon, mille suurim läbimõõt on väiketelg, väikseim läbimõõt aga suurtelg. Ektsentrilisus- iseloomustab ellipsi lapikust Periheel- orbiidi lähim punkt Päikesele Afeel- orbiidi kaugem punkt Päikesest Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt kahe keha liikumist orbiidil üksteise ümber. http://www.youtube.com/watch?v=QsopVzjd2sU http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1 http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=ShQXRBDBfaA&NR=1 Päikesesüsteemi stabiilsus PÄIKESESÜSTEEM ON STABIILNE, seda tõestavad järgmised rehkendused: Tänu gravitatsioonile liiguvad planeedid ja nende kaaslased. Kogu päikesesüsteemi mass on
1.Planetaarne aatomimudel. *Aatom on neutraalne, elektronid neg. Prootonid positiivsed, neutronid neutraalsed 2.Miks me ütleme,et aatom on neutraalne? *Aatomi summaarne elektrilaeng on null (elektronid-, prootonid+, neutronid0), seega on aatom neutraalne 3.Mida näitab Z ? *Näitab prootonite arvu tuumas ja elektronide arvu tuuma ümber 4.Millal aatomist saab positiivne ioon? *Kui aatom loovutab elektrone 5.Bohri postulaadid. *Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, sellel orbiidil elektron ei kiirga *Üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele elektron kiirgab või neelab valgustkindlate portsjonite, kvantide kaudu 6.Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiat kasutades energianivoo mõistet? *Kiirgab siis kui läheb tuumale lähemale 7.Mida näitab elektronvolt? *Energiat, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt 8.Millised on planetaarmudeli vastuolud?
ka erinevate ainete korral fotoefekti punapiirid erinevad. Sisefotoefekti korral ei lööda elektrone välja laetud keha pinnast, vaid aatomitest. Need muutuvad vabadeks elektronideks, mis võivad kehas tekitada elektrivoolu. Sisefotoefekti leiab kasutamist pooljuhtides. 8. Mis on aatomi energiatase, kuidas see sõltub elektroni orbiidi raadiusest? – aatomi energiatase sõltub elektroni orbiidi raadiusest aatomis – kui elektron viibib kõrgaml orbiidil, siis on aatomi energiatase kõrgem, elektroni madalamal orbiidil viibides on aatomi energiatase madalam. 9. Kuidas kujutatakse energiatasemete muutusi energiadiagrammil? – Aatomi energiatase on mingile statsionaarsele olekule vastav energia. Aatomi energiatasemeid kujutatakse horisontaalsete sirgetena, milledest madalamale energiatasemele vastab madalam joon, kõrgemale kõrgemal asuv joon. Energiatasemete muutusi tähistatakse vertikaalsete nooltega,
vaakumis, plancki konstanti, footoni impulssi, kvandi massi. 5) Kiirgusspektri abil. Kõik gaasilised ained annavad kiirgusspektri. Iga gaas kiirgab vaid teatud värve teatud viisil spektris ning selle abil saab kindlaks määrata, mis ainega tegu. 6) Joonspekter on gaasiliste ainete spekter madalal rõhul. Sest see iseloomustab kehade koostisesse kuuluvate aatomite kiirgust ning mida hõredam on aine, seda enam väljendub joonspekter. 7) 1. Elektron võib liikuda ainult oma kindlal teljel (orbiidil) ning ei kiirga. 2. Kui elektron läheb ühelt orbiidilt üle teisele, siis aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. 8) See tähendab seda, et aatomi kindel olek määrab selle, millisel orbiidil ta olla saab. Lubamatuid orbiite olemas olla ei saa, sest aatomi olek on juba varem määranud selle, millistel ta olla saab ning see ei saa muutuda. 9) Footon on sama, mis kant. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Paigalseisvana ei
Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton.
Kristel Kiisler MIS ON MAA TÜÜPI PLANEEDID • Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss • Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid on Maa-sarnased planeedid. • Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. • Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. MERKUUR • Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. • Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. • Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3000 a. eKr.). • Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. • Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. • Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum. • Merkuuril puuduvad ka kaaslased VEENUS • Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim.
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri.
arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS. Rutherfordi aatomi täiustamisega tegeles Taani füüsik NILS BOHR (postulaadid 1) elektron võib tiirelda ümber aatomi tuuma ainult kindlatel lubatud orbiitidel, kusjuures lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirga eml. 2) elektron kiirgab/neelab eml kvandi e footoni siis kui ta liigub ühelt lubatud orbiidilt teisele. En1-En2=hf Bohril õnnestus oma teooria abil tuletada valem, mis kirjeldab vesiniku aatomi spektrit. Teooria jääb keerulisemate aatomite spektrite kirjeldamisel jänni. Suutis kirj vesiniku aatomi spektri. Elektron asub tuumale lähimal orbiidil, siis nimetatakse seda aatomi põhiolekuks (n=1) NB Elektroni leiu tõenäosus on
Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas: https://time.com/3546215/laika-1957/ Esimene inimene kosmoses ● 12.04.1961, Nõukogude Liit ● Juri Gagarin Vostok 1 pardal ● 108 minutit, Maa orbiidil ● Poldud kindlad, kuidas kaaluta olek pilooti mõjutab; Juri Gagarin. Allikas: https://www.itl.cat/wallview/iRbRihJ_yuri- ● kerakujulisel kapslil oli pardakontrolli gagarin-first-cosmonaut-ussr-juri-gagarin/ vähe. ● Maksimaalne kõrgus - 327 km ● Rahvusvaheline Esimene inimene kuul ● 1961. John F. Kennedy soov inimesi Kuule saata (1961) ● Apollo 11 missioon - kahe mehe
Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks. Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju. Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja tuhande aasta pärast. Maa liikumise 3 komponenti: 1)tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil perioodiga 1 ring aastas 2)pöörlemine ümber tiirlemistasandi 66,3 kraadise nurga all oleva telje perioodiga 24 tundi 3)telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25,7 aastat. KUUVARJUTUS leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. PÄIKESEVARJUTUS leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
ELU KOSMOSEJAAMAS REFERAAT Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ja teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Kosmoses raskusjõudu ei ole. Nende katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused. Kosmosejaamad saavad energiat päikesepatareidest, mis muudavad päikesevalguse elektriks. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega ,,Saluut", kuid ,,Mir" on viimane ja edukaim
" " , 1961 goda e , . znatsit orbiidil tiirlema devjatovo a, 1934 god. . , , : 1) , 2) 3) 4) "" , , . 108 . Kirzhach 27sedmovo 1968 goda. y . - , , - , . , , .
Objektist tekitavad suurendatus kujutise elektronläätsed. Mis juhtub piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulainetega? Ta ei levi ruumis edasi, ta on piiratud ulatusega keskkonna võnkuv olek. KÜSI ÜLE Millised on kvantarvud ja mida nad määravad? Kvantarvud on n ehk peakvantarv, l ehk orbitaalkvantarv, m ehk magnetkvantarv ja spinn. Määravad elektroni olekuid. Kuidas on seotud elektroni orbiidid ja elektroni leiulained? Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained. Bohri postulaadid. 1) Statsionaarsete olekute postulaat elektron saab ümber tuuma tiirelda mingil kindlal orbiidil 2) Lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel elektronil saab olla ümber tuuma tiireldes mitu kindlalt orbiiti, kuid mitte samaaegselt 3) Kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab elektronmagnetilise kvandi. Mis on orbitaal? Elektroni leiutõenäosus.
nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on kivine ja väga kuum - kuni 350 kraadi. VEENUS Kogu Veenuse pinda katavad tihedad pilved. Need püüavad Päikese soojust ja
16.Bohri aatomiteooria lubatud orbiitide postulaat väidab, et aatomi statsionaarsetele olekutele vastab el tiirlemine teatud kindlatel lubatud orbiitidel./ Lubatud orbiitidel on el liikumishulga momendi arvväärtus kordne Plancki konstandiga. 17.Bohri aatomiteooria kiirguse postulaat väidab, et üleminekult ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab(neelab) energiakvandi. 18.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/2pii elektronil, mis asub kolmandal orbiidil. 19.Louis de Brogile hüpoteesi kohaselt võib iga liikuvad elementaarosakest käsitleda kui lainet, mille lainepikkus on pöördvõrdeline osakese liikumishulgaga. 20.Erinevalt klassikalisest füüsikast võimaldab kvantmehaanika mikroobjektide uurimisel ennustada vaid sündmuste toimumise tõenäosust. 21.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite el ühised kogu süsteemile 22.Metallilise sideme iseloomulikuks tunnuseks on see, et iga aatomi üks või mitu el
õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus täheldati, et siiani töötab ka kõige vanem satelliit. 3) STRUKTUUR GPS koosneb kolmest osast. Kosmose segmente ehk satelliite hooldab, kontrollib ja arendab USA Õhuvägi. Kosmose segment koosneb 2432 satelliidist Maa orbiidil. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008, on orbiidil 31 aktiivset sõnumeid saatvat satelliiti ja 2 vanemat satelliiti, mida hoitakse varuks. Kontrollsegment ehk kontrolljaam koosneb püsikontrolljaamast, alternatiivsest
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene
kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil. Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James Van Allen ja Dr. Wernher Von Braun hoiavad ,,Explorer 1" mudelit oma peakohal. Echo 1 Echo 1 ehk esimene kommunikatsiooni satelliit. Sidesatelliidi idee: saata signaal kosmosesse ja sealt tagasi alla teise kohta maailmas. NASA insenerid mõtlesid selleks välja hiiglasliku metallist õhupalli.
4. Talaria Pilt Talaria Videoprojektor GPS Üleilmne asukoha määramise süsteem (lühend GPS ingliskeelsest väljendist global positioning system) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti) ja asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit. Seda süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. Lisaks arendadakse ja kasutatakse ka teisi GPS süsteeme. Vene Globaalne Navigatsiooni-Satelliidi-Süsteem (GLONASS) oli ainult vene sõjaväe kasutuses aastani 2007. Veel on katsetuses Hiina Kompassi Navigatsiooni- Süsteem ja Galileo (satelliidi navigatsioon) Euroopa Liidus
Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. On möödunud kakskümmend üks aastat Vikingite lennust ja Marsile jõudis 1997. aastal USA rahvuspühal 4. juulil automaatjaam Pathfinder (USA). Tehti enneolematuid samme teadlaste poolt: esmakordselt laskus mehitamata kosmoselaev planeedile ilma selle orbiidil peatumata, esmakordselt kasutati maandumisel ülehelikiirusel (2896 km/h) töötavat langevarju ja esmakordselt veeres planeedi pinnal Maalt kontrollitav sõiduk. Pathfinder laskus Marsi pinnale kell 19:56 (Ida- Euroopa suveaeg), Maal registreeriti selleks kell 20:06. Pathfinderi maandumiskohaks valiti Ares Vallis (Arese org). See asub Viking-1 maandumiskohast 850 km kaugusel Marsi põhjapoolkeral koordinaatidega 19,5° põhjalaiust ja 32,8° läänepikkust
heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. · Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Ioonsabaga Hale-Bopp'i komeet. Tiirlemine · Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. · Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Oorti pilv Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb meie Päikesesüsteemi. Pilv on uskumatult suur, läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga
Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Lole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on
Sissejuhatus Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel
Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hv = E k En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62×10-34 - Planck´i konstant. Suuremasse energeetilisse olekusse minek ehk ergastumine toimub mõne elektroni ümberasumisega kaugemale statsionaarsele orbiidile. Selleks peab aatom saama väljastpoolt hüppeks kuluva täpselt sobiva energiakvandi. Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse olekusse toimub kaugemal orbiidil oleva elektroni tagasihüpe endisele orbiidile, kusjuures see elektron kiirgab kvandi näol välja enne ergastumisel saadud energia. Seetõttu aatom on võimeline neelama ainult neid footoneid, mis vastavad oma energialt tema elektronide orbitaalhüpeteks lubatud energiatele. Need on sellised footonid, mida aatom kuumutatud olekus ise on võimeline välja kiirgama. Vasakul on näidatud energia neelamine aatomi poolt, millele vastab keskel graafikul aatomi
Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil saavad lennujuhid tagada lendavate õhusõidukite ohutuse. • Paljud inimesed kasutavad interneti ja telepildi saamiseks satelliiditaldrikut. • Tänu GPS-satelliitidele saame ringi liikuda kasutades
· Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane · Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja allutatud häiritustele
Raskusjõud Ümber päikese liikudes on maa kiirus 50 korda suurem püssikuuli liikumiskiirusest. Maad hoiab sellel peaaegu ringjoonelisel liikumisteel ehk orbiidil tugev jõud, mida nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui seda jõudu ei oleks, lendaks Maa Päikesest eemale maailmaruumi nagu kivi kiviheitemasinast. Gravitatsioonijõudu, millega Maa tõmbab enda lähedal olevat keha, nimetatakse raskusjõuks. Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele kehadele. Selle jõu suurus oleneb üksteist mõjutavate kehade massist. Et planeetide mass on väga suur, mõjuvad nendele tugevad gravitatsioonijõud. Kuigi sa seda ei tunne, mõjutab raskusjõud
Kuid oma orbiidi tõttu suutis Telstar töötada vaid lühikeste perioodide vältel. 1965. aastal lasti käiku "Early Bird" ehk Intelsat I sidesatelliit, mis kasutas teist orbiiti ja mida oli võimalik pidevalt kasutada. Sellega pandi nurgakivi ülemaailmsele sidesatelliitide võrgule. Senini on teele saadetud üle 4000 satelliidi, millest üle poole pole enam kasutusel. Mõned on orbiidilt kõrvale kaldunud ning kadunud kosmosesse, teised on põlenud Maa atmosfääris tuhaks. Mitmed on küll orbiidil, kuid ammu välja lülitatud. Tänapäeval saadetakse teele vähemalt üks 4 satelliit nädalas. 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka. Nende teelesaatmise kulude vähendamiseks tehakse nad võimalikult kerged ning väiksed. Samas peab satelliit taluma päikese kõrvetavat kuumust ning Maa varjus esinevaid uskumatuid külmakraade.
ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Eessõna ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga ,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle. KOOLI_NIMI 3
tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi, kuid pole ka satelliit. Sellised taevakehad on klassikalistest planeetidest väiksemad.
ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide kuud, väikeplaneedid (asteroidid), komeedid, ja kosmiline tolm ning gaas • Päikese mass 99, 86% süsteemi kogu massist • Tiirlevad kindlal ellipsi kujulisel orbiidil, mille fookuseks Päike • Kaugeimad piirkonnad on heliopaus ja Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Inimkonna nägemuse muutumine • Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt Maa on universumi keskpunkt Eriline planeet Maa Taevakehad liiguvad ümber Maa Maa seisab paigal • Oli kasutusel renessanssi ajastuni Ptolemaiose geotsentriline maailmapilt • https://www.google.ee/search?q=ptolemaios+solar+system
Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leitud jääd Vedelas olekus ei ole madala temperatuuri tõttu On üle elanud u 40 jääaega Kasutatud kirjandus referaat www.wikipedia.org www.google.ee Tänan tähelepanu eest!
tekitavad elektronile sügava potensiaalaugu. Sulustatud mikroosake tohib liikuda ainult teatud kindlate kiirustega, tema kiirus on kvanditud. Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma. Selleks peab ringile sobituma täisarv laineid. Orbiidi r, elektroni orbitaalkiirus ja energia vastastikuses sõltuvuses. Elektroni laineomadusest järeldub, et see võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiusega rn. Elektron ei kiirga elektromagnetlaineid -Bohri I postulaat; kui elektron hüppab ühelt lubatud orbiidilt teisele, siis elektron kiirgab-II postulaat
Kuu Koostaja : Kaarel Niit Juhendaja: Margus Sõmer Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu on maale lähim taevakeha, tema keskmine kaugus maast on 384 400 km. Tiirlemine ja faasid Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km. Kuu mass on 7,36 x 1022 kg. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km². Heledaid laike nimetatakse mandriteks.
Kaksiktähed Edvin Tuvik 9b Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem kus mõlemd tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Heledamat tähte kahest nimetatakse peatäheks või primaartäheks Teist tähte kutsutakse üldiselt kaaslaseks või sekundaariks Teadusuurimused alates varajasest 19. sajandist näitavad, et paljud tähed on osa kaksik- või mitmiktähest. tähtede orbiitide järgi ümber üksteise saab määrata komponentide masse. Tihti leitakse kaksiktähti optilise vaatluse teel. Kaksiktähti võib avastada ka kaudsete meetodite abil.
planetaarne aatomimudel-aatom neutraalne. tuum positiivne. Koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. selle ümber tiirlevad elektronid negatiivsed. Aatom neutraalne-prootonite arv-positiivne laeng võrdne selle ümber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis. saab positiivne ioon-kui loovutab elektroni. bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1. kui elektron kaotab energiat peaks elektron tuuma kukkuma. 2
· Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust · Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: a) Kiiritada aatomeid valgusega b) Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega c) Ainet kuumutades · Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa · Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid · Pooljuhis on elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul
kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning
kujuteldav vöö taevas. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a; pöörlemine ümber oma telje(telg on tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede
Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmärgi jälgimine Sõjarelvade juhtimine Luure Otsimine ja päästmine GLONASS Satelliitnavigatsioon Positsioneermisisüsteem Haldaja Venemaa 24 satelliiti 19100km kõrgusel GALILEO Satelliitnavigatsioon Positsioneerimissüsteem
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille
Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus elektron aatomis on viidud kõrgemale energeetilisele tasemele/orbiidile. 8.Millal aatom kiirgab kvandi? Kui elektron siirdub ( langeb) kõrgemalt (s.t suurema peakvantarvuga) orbiidilt madalamale, siis kiirgub 9. Millal aatom neelab kvandi? Üleminekul madalamalt kõrgemale, siis neelatakse kvant. 10.Kui suur on kiiratava (neelatava) kvandi suurus? Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel
annaabi.ee 
