Linnulennult linnulennust
"Kui
oleme kord kaamerad üles pannud, ei saa neid enam liigutada ja see, mis vaateväljas
toimub, sõltub suuresti juhusest. Kaadrisse võib jääda 200 või 50 000 lindu," ütleb Cavagna.
Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks üheselt kindlaks kes on kes kahes järjest
pildistatud kaadris. On selge, et lindude võime üksteist jälgida kauguse kasvades kahaneb,
kuid kuidas täpselt? Statistilise füüsika ja optimiseerimisteooria ning arvutisimulatsioonide
abiga on lindude interaktsioonile leitud kvantitatiivne kirjeldus. Cavagna peab seda StarFlagi
olulisimaks saavutuseks. Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte kõikide
kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu
lindudega oma vaateväljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et ühe linnu jälgitavad
liigikaaslased ei paikne vaateväljas isotroopselt. Üks uurimuse huvitav aspekt avaldub
annaabi.ee 
