Eesti Vabariigi kultuurisündmus 1918-1940
ülesehitamist, eriti majanduselu normaliseerimist, sest sõjas olnud said taas oma
igapäevatööle asuda.
Rahulepinguga loobus Nõukogude Venemaa ametlikult kõigist ajaloolistest
pretentsioonidest Eesti alale ning tunnustas esimese riigina otseselt (de jure) Eesti
iseseisvust. Lisaks sai Eesti ka kindla ja strateegiliselt soodsa idapiiri ning Venemaalt ka
mõningat rahalist hüvitust. Samuti asus rahulepingu järgselt Eestisse ümber (optantidena)
umbes 20 000 Venemaal elanud eestlast.
Vastu võetakse Eesti esimene põhiseadus 15. juuni 1920
1920. aastal esitas Asutav Kogu rahvahääletusele Eesti esimese põhiseaduse, mis
kehtestas riigis parlamentaarse valitsuskorralduse.
Sellega loodi 100liikmeline Riigikogu, mis seadis ametisse valitsuse, mida juhtis ühtlasi
ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti
põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima.