Opsüsteemid küsimused ja vastused: 1. Mis tarkvaral baseerub Android nutitelefonides? V: Linux'il. 2. Kes või mis on Kernel? V: Op. süsteemi nö. süda, jagab ressursse, juhib protsesse jne. 3. Kas IOS tarkvara saab töötada suvalisel nutitelefonil? V: Ei. 4. Mida tähendab suletud lähtekood? V: tasulised süsteemid, moodulid 5. Kus või miks kasutatakse Windows CE tarkvara peamiselt? V: GPS seadmed, DATA terminalid, auto multimeediakeskused. 6. Mida tähendab ,,Real-time OS" too 3 näidet kasutamise kohta? V: ESTCube-1, ABS kontrollsüsteem autodes, turvapatjade aktiveerimise süsteem autodes. Op.süsteem, mis on tehtud kasutamiseks reaalaja-arvutisüsteemis. 7. Mis eesmärke täidab operatsioonisüsteem nimeta vähemalt 3. V: Tõlgib kasutaja käsklusi masinakeelde. Jaotab riistvara ressurssi erinevate rakenduste vahel. Teostab kontrolli süsteemi komponentide toimimise kohta. 8. Mille poolest erinevad Android ja W...
Esimene võimalik miniarvuti, mis kasutas virtuaalmälu oli Norra NORD-1. 1970. aastatel hakati virtuaalmälu kasutama ka teisel miniarvutitel. Virtuaalmälu võeti kasutusele x86 reziimil Intel 80286 protsessoril. Alguses tehti seda segmentide vahetamisega, kuid see oli ebaefektiivne suuremate segmentidega. Intel 80286 toetas lehekülgede saalimist allpool olemasolevat killustamise kihti. Lehekülje rikke erandiks võib olla aheldatud teiste eranditega ilma, et tekiks kahekordset riket. Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. 8. Mis on riistvara? Too näiteid! Kõik käega katsutavad seaded. Hiir , klaviatuur , kuvar jne. 9.Mis on sisendseadmed? Too näiteid! Arvuti sisesed seadmed - lülitid, kontaktid, andurid, seadurid jne. 10. Mis on väljundseadmed? Too näiteid! Seadmed mis väljastavad infot kõlarid ,ekraan, hiir jne. 11. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? Protsessor on arvuti osa, mis täidab
käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks...
1.1 IT juhtimise mõiste IT juhtimine on: ·IT rakenduste arendamise, ·juurutamise ja ·kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Strateegiline juhtimine ·Strateegia on pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte (organisatsiooni) arengu alus. ·Infotehnoloogia strateegiline juhtimine on ettevõtte pikaajaline suunamine infotehnoloogiaga seotud eesmärkide saavutamiseks. ·IT strateegilise juhtimise olemus on ettevõtte infotehnoloogiat kirjeldavate mudelite loomine ja kasutamine. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegilise juhtimise 2 käsitlust ·IT strateegia on ettevõtte äristrateegia osa. IT on vajalik äritegemise võimaldamiseks ja parendamiseks. ·Ärieesmärkide saavutamiseks on vaja IT- tuge. ·IT-eesmärgid tulenevad ärieesmärkidest. ·Ärieesmärkide saavutamiseks luuakse äristr...
süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine
süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mälu kasutamist, sisend-ja väljundseadmeid, kasutajalt saadud korralduste täitmist ning failisüsteemi haldamist (nt. personaalarvutite MS-DOS ja Linux). Võib olla omaette kasutajaliidesega (Windows). Operatsioonisüsteemi ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada
terminal või mikroarvuti 2) personaalarvutist võimsamate üldotstarbeliste arvutite klass 3) kohtvõrgu jaam interaktiivseks tööks vastandina näiteks serverile Tööjaamad on üldiselt varustatud suure, kõrglahutusega graafilise kuvariga, vähemalt 64 MB muutmäluga, sisseehitatud võrgutoetusega ning graafilise kasutajaliidesega. Enamikul tööjaamadel on ka massmäluseade (kõvaketas), kuid on olemas ka ilma kõvakettata tööjaamu. Kõige tavalisemad tööjaamade opsüsteemid on UNIX ja Windows NT Arvuti ja andmeturbe 3 komponenti : Käideldavus,terviklikkus,konfidentsiaalsus. Piraattarkvara kasutajate hulk Eesti turul on 53%, sellest suurema osa moodustavad kodukasutajad."Litsentsi ehk kasutusõiguse olemasolu eristab tarkvara legaalset kasutust illegaalsest," ütles BSA Eesti Komitee juriidiline nõustaja vandeadvokaat Kaido Uduste. Ta selgitas, et tarkvara on autoriõiguse seaduse kohaselt teos, mida on võimalik loa alusel kasutada
jagavaks süsteemiks. Seda süsteemi iseloomustatakse erinevate asjadega: andmete salvestamiseks kasutatakse lihtsat teksti, hierarhiline faili süsteem, seadmeid ja muid seadme siseseid kommunikatsiooni kommunikatsiooni protsesse nimetatakse failideks ja väikeste programmide lai kasutus läbi käsurea tõlkija kasutades torusid, on vastand monoliitsele programmile, mis kasutab kõike sama funktsionaalsust. Neid mõisteid kutsutakse Unixi filosoofiaks. Unixi levinumad opsüsteemid on Solaris ja Linux. Solaris kasutab tavalist koodil põhineval arhitektuuri, mis toetab SPARC ja x86. Tugi Itaniumile oli plaanis ka teha, kuid ei jõudnud kunagi turule. Solaris on ka porditud PowerPCle, kuid see katkestati sama kiiresti kui ta välja lasti. Solaris sobib ideaalselt sümmeetriliseks multiprotsessimiseks, toetades suurt arvu CPUsid.Linux on modulaarne Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis baseerub mitmetel algse UNIXi põhimõtetel
Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ
Virtuaalmälu Kui programmid nõuavad rohkem mälu kui arvuti riistvara saab võimaldada, siis peab olemas olema mehhanism, mis programmi töö ajal võimaldab välismälust tuua põhimällu andmeid ja programmi käsukoode. Samas oleks hea, kui programmeerija saaks pidevalt kasutada kogu aadressiruumi. Välismälumaht on alati oluliselt suurem põhimälu mahust. Virtuaalmälu korral seotakse omavahel oluliselt suurem virtuaalse mälu ruum väiksema füüsilise põhimälu ruumiga. Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmetesalvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada
See ongi scan kood. Kui korraga on mõnel horisontaalil alla vajutatud rohkem kui üks klahv on ka vertikaalidel rohkem kui ühes järgus null. Valitakse välja neist üks ja vastav kood saadetakse protsessorisse. Kui see oli vale klahv siis selle parandamine on juba klaviatuuri kasutaja asi. Pilet 8 1. Loendurid. - Vaata pilet 2 2. Virtuaalmälu. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Virtuaalmälu virtuaalmälu Mõned opsüsteemid (näit. MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmetesalvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks. Virtuaalmälu eesmärgiks on suurendada mäluaadresside ruumi, mida programm saab kasutada
tegelikult ei taha - nt tarkvara arendajale ligipääs kasutaja arvutisse · Tagauksed - lähtekoodi arendamisel kasutada suuremat turvalisust, nt U2F (Universal 2nd Factor Authentication) · Krüptosüsteemide nõrgendamine (salakanalid võtmete jaoks jne) - juhuarvude kehv genereerimine, entroopiat ainult natukene; genereeritud juhuarvude edastamine samaaegselt veel mujalegi jne; vt nt Juniper Networks hack · Andmete kogumine, nuhkvara (spyware) - opsüsteemid koguvad andmeid, kasuta Windows Enterprise Editionit, kus saab seda välja lülitada. · Avatud lähtekood aitab siin Tõrjumine · Esiteks, KOOLITAGE KASUTAJAID! · Jäävad turvaauke kasutavad ründeprogrammid Aktiivsisu filtreerimine · Antiviirustest on kasu, aga neile loota ei tasu Nad on alati ajast maas - kuni viiruse tuvastamise ning andmebaasi lisamiseni on viirusel vabad käed Nad võitlevad tagajärgede, mitte põhjustega, ja sedagi tagantjärgi pärast ohu levimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
