Sügisest sügiseni
Ta põimib piha ümber purpurvöö.
Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471)
Kus lõpeb päev, kus algab öö?
Silm silmas nad jaanikuul,
neid ühte köitnud hõbevõõ,
üks süttimas teise suul. (Under 1943:435)
Lõhnab magusalt, magusalt suvine tuul,
toob niitudelt ja nurmelt hõngu.
Ja päike hõõgub kui tuline kuul,
õhk on täis valguse lõngu. (Visnapuu 1932:279)
Ah, ammuks see oli, kui alles iiris
mu akna poole hellitusi heitis
ning lõhnadega ootvat tuba täitis
koorvalgena kuu kummitavais kriisis. (Under 1912:66)
Noid kuldseid lehti sügavrohelisen
kui halli juust kesk tõmmu tukka
mu silmi tõuseb mäe takka.
See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335)
Kasutatud luuletused
Marie Under, Mu süda laulab:
1. Eelõitseng, Kevad 1904
2. Eelõitseng, Talvel 1904
3. Eelõitseng, Sügisaias 1904
4. Rõõm ühest ilusast päevast, Vetelagunemise aegu 1923
5. Sonetid, Hilissuvel 1943
annaabi.ee 
