Juhan Liiv "Vari"
räägib vallavaestest, kes oma eluga hakkama ei saanud ja nad elasid nende jaoks ehitatud
linnas, mis kandis nime Kukulinn. See linn oli räämaks, soo peale ehitatud, seal ei elanud eriti
palju inimesi, elati väikestes hütikestes, kus oli väga kitsas ja see küla asus Peipsi ääres. Keegi ei
pidanud sellest linnast lugu. Selle küla kõrval asus jõukas küla, Kuuse küla, kus elasid jõukad
inimesed ja mõisapidajd.
Kui Villu ema sureb, läeb ta kasulapseks Kuuse külla, kus teda ootsaid teda tahtvat peremees ja
perenaine. Ta hakkab nende heaks tööle olles neile karjapoisiks.
Villu esimeseks suuremaks unistuseks oli näha Peipsi järve, mis oli ka teose üheks läbivaks
teemaks, kui see unistus oli Villul täitunud tahtis ta aina rohkem. Ta tahtis näha suuri linnu ja
laevu.
Villul tekkis ka pahandusi seoses jäneste ebasedausliku küttimisega. Ta kutsuti ka selle eest
kohtu ette, kuid kohtunikud ei karistanud teda karmilt jättes Villu peksmine ära.