Ristisõjad
Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti
kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja
muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas
ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse
kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma
saamise korral ootasn eid pääs paradiisi.
1. ristisõda.
Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale
maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist
ka jeruusalemm.
Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma
kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa
annaabi.ee 
