OOPER 19. SAJANDIL
Tegevusliku põhikonflikt
rajati isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisele. Grand ooperasse tuli
vaatajaid nii Pariisist kui ümbruskonnast, eriti pärast raudtee avamist 1837 aastal.
SAKSAMAA
Ooper võitles 19. Sajandi alguses oma olemasolu nimel: liiga vähe oli oma rahvusest häid
lauljaid ning repertuaari (lauluvara & kava). Ajapikku asi paranes, 19. Sajandi keskel jõudis
Richard Wagner pärast põhjalikku ooperirepertuaariga tutvumist oma ooperiuuenduseni:
ooper on muusikadraama, kus kõik kunstiliigid moodustavad terviku ning milles on loobutud
üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema
katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja
Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid.
Teatritüüpe oli Saksamaal kaks:
• Õukonnateater — finantseeris õukond.
• Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga