Barokk muusikas
17.sajandi
lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea
kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad
jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse
väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo,
vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti
tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa).
17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud
ka kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Niccoló Amati ning tema
õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju
ning ehitus.
Võrreldes varasemasega hakati pille häälestama ühtselt ning seetõttu oli võimalik moodustada
orkestrit
annaabi.ee 
